Maksame vanemapalka lapse täiskasvamiseni

Sellise vanemapalga kehtestamisega poleks ühiskondliku tunnustuse mõttes enam edukad ainult need, kes suudavad “meeste maailmas" paremini “läbi lüüa”. Tekiks juurde uus karjääridimensioon ning nais-meesküsimus ning naiste diskrimineerimine kaotaks kiiresti pinna jalge alt.

Ühiskondlik kokkulepe. Vanemapalga suurus, maksmise kord, aga ka lastekasvatuse kvaliteedi kontrolli- ja vastutuse mehhanismid tuleb määratleda ühiskonna jätkusuutlikkusest tagamise vajadustest lähtudes. See peab suunama vanemaid ühiskonna pikaajalistest perspektiividest lähtuvalt sellisele arvule mitmekülgselt arenenud vastutustundlike endaga hakkamasaavate ühiskonnaliikmete üleskasvatamisele, kes tagavad ühiskonna järjepidevuse ja toimeefektiivsuse. Kuid peab jätma “tootmata” töötute ja eluheidikute hulgad.

Vanemapalga konkreetse suuruse määratleks ühiskondlik kokkulepe ehk millises osas eeldame järeltulevat põlvkonda kandvat vanemate ja suguseltsi, millises osas ühiskonna järjepidevust. Kindlasti ei tohi vanemapalk stimuleerida laste arvukuse kaudu täiendavate elatusvahendite teenimist. Vanemapalga aluseks ei saa ka olla vanema varasem töötasu, kuna seal on tegemist hoopis teise tööndjaga, kelle seos jätkusuutliku järelpõlve tagamisega on minimaalne.

Üks võimalik vanemapalga skeem on  selline: ühe lapse eest on vanemapalk elatusmiinimumi tasemel, kolme lapse puhul riigi keskmine töötasu, kahe lapse puhul selle vahepeal. Kui ühiskond peab kolme lapse taset ühiskonna jätkusuutlikkuse vajadusi rahuldavaks, siis on nimetatu ka vanemapalga laeks sõltumata laste arvust. Vanemapalga tase peab saama ajas muutuma vastavalt ühiskonna vajaduste ja võimaluste muutumisele.

Senised toetused kaovad. Võrreldes erinevate toetuste, dotatsioonide, haridus ja huviringi kulude kompensatsioonide jms võrreldes tundub vanemapalk lapse täiskasvanuks saamiseni vaid esimesel pilgul ülisuurt kulu nõudvat. Vanemapalga sisseviimisel oleks põhjust kaotada kõik senised arvukad taotlemist ja asjajamist nõudvad riiklikud lastetoetused. Pole ka põhjust doteerida ei lastehoidu ega muud ühtlasi vähendades nendes valdkondades riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt tekitatud kõlvatut konkurentsi. Aga eelkõige on vanemapalk poliitilise kokkuleppe teema kajastades ühiskonna järeltulevate põlvkondade tekke vajadust.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.