Maksan makse, et soositaks ettevõtlust

Riigi tippjuhid peaksid olema ühtlasi piisavalt hästi tasustatud, et neil oleks motivatsiooni ühiskonda edasi arendada nii, et selle kodanikel säiliks huvi siin elada, töötada ja viia ellu oma unistusi. Ise küsimus on see, kas ühiskonna ootustele vastavad koefitsiendid, metoodika või kriteeriumid, mis ametnike palkasid laiemalt võttes reguleerivad. Kui erasektoris maksab ettevõtte ebaefektiivsuse kinni tarbija (tavaliselt ei kesta see väga kaua, sest konkurents teeb oma töö), siis riigiteenistujate ebaefektiivsuse maksab kinni maksumaksja.

Erasektoris ei saa ükski ettevõte ega tööandja garanteerida sissetuleku (palga) kasvu koefitsiente, siduda töölepinguga muid palgakasvu tingimusi. Erasektori palkasid reguleerivad ettevõtte majandustulemused, turg ja konkurents. Kui nendes tingimustes ei ole makstav palk töötajale piisav, siis tema järgmine samm on hakata ise ettevõtjaks ja proovida teenida omale ettevõtlustulu.

Riigisektoris reguleerivad palka seadused. Olen täiesti päri, et seadused peavad reguleerima ja garanteerima nende riigiteenistujate palkasid, kes hoolitsevad meie ühiskonna hariduse, tervise, õiguskaitse ja turvalisuse eest, mida me kõik tarbime ja vajame. Ettevõtjana näen probleeme pigem võimalike nõunike ja parteibroilerite arvu kasvus kusagil riikliku sektori struktuurides, sealhulgas ka omavalitsustes.

Siin sooviks küll, et meie valitsusasutused vaataksid täpsemalt ja sagedamini üle oma struktuure ning leiaksid kohti, kus ebaefektiivsus ja raiskamine vaatavad sulaselgelt vastu. Ministeeriumid võiksid oma palgatõusu katte leida esmalt ebavajalike töökohtade kaotamise arvelt ja siis lisaks mõne null-koma-protsendi riigieelarvest juurde küsida, kui seda toetab SKP kasv.

LPP Retail Estonia OÜ juht Hendrik I. Pass tõdeb, et rahvas on igal ajal siunanud oma valitsejaid nende sissetulekute eest. Kuidas ametnike palk võiks kujuneda ja millega see võiks seotud olla, loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.