Hanno Pevkur: mõjuvõimuga kauplemise mõiste selgineb

Euroopa Nõukogu on soovitanud näiteks täpsustada mõjuvõimuga kauplemise mõiste sõnastust. Esiteks on seni tasu pakkumist, andmist ja nõudmist kõrvale jättes omistatud sisuline tähendus vaid tasuga nõustumisele ja selle vastuvõtmisele. Teiseks on sõnastuses ebaseadusliku mõjutamise nõue. Riigikohtu hinnangul puudub aga mõju kasutamist keelav seadus, mida on tarvis kellegi mõjuvõimuga kauplemise eest vastutusele võtmiseks. On võimalik, et nende puuduste tõttu on mõnigi mõjukas omakasu silmas pidav isik olukorda ära kasutanud ja juriidilisele korrektsusele viidates korruptiivselt rikastunud.

Karistusseadustiku uus sõnastus pakub välja kitsaskohtade likvideerimiseks põhimõtte, mille kohaselt nimetatakse edaspidi kohatu teona selgelt tasu nõudmist, lubamist ja andmist ning jäetakse mõjutamise ebaseaduslikkus tingimusena seadmata. Avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saavutamiseks ametiisiku mõjutamise eest tasu andmine ja võtmine on karistatav, sest mõjutaja võib just taolises korruptiivse eelise taotlemises näha ebaausa rikastumise võimalust.

Mõjuvõimuga kauplejaks võib olla ka isik, kes pole ametnik. Pole vaja, et tasujat kohatult eelistataks, ametiisikut mõjutataks eelistama või et mõjuvõim või mõjutatav ametiisik üldse olemas oleks, sest juba korruptiivse eelise saamiseks tasu lubamise või nõudmisega on mõjuvõimuga kauplemise tehingu osapooled oma korruptiivseid kavatsusi selgelt väljendanud. Just nimelt seda peetakse rahvusvahelise standardi järgi ebaseaduslikuks ja karistusväärseks.

Mõnikord on mõjuvõimuga kauplemise koosseisu peljatud kui sekkumist normaalsesse turusuhtesse. Näiteks: kas advokaat ikka võib kohtu veenmise eest või lobist kliendi esindamise eest tasu võtta? Need hirmud on põhjendamatud, sest seadusliku ja põhjendatud eesmärgiga õiguspärane tegevus ei saa olla vastutusele võtmise aluseks. Korruptsioon aga jääb korruptsiooniks ning peab olema õiguslikult hukka mõistetud.