Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asi pole autodes. Asi on põhimõttes
Liiga palju auru on kulunud ühele sõnale – sõiduauto. Unustaks hetkeks selle üksiku nimetuse. Küsimus on palju sisulisem: küsimus on järjepidevuses, me paljukiidetud erandeid vältivas maksusüsteemis. Suhtekorraldaja Villy Paimets küsiks pigem: mis järgmiseks?
Kas keegi saab kindel olla, et aasta pärast, 2015. aasta riigieelarvet menetledes ei kao ühtäkki sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus (NB! mitte käibemaksuvabastus või maksusoodustus!) kontorikuludelt? Ettevõtjad, va sunnikud, kasutavad kaasaskantavaid arvuteid paljuski omatarbeks, mõned ostavad koguni kallima otsa disaintooteid nagu Apple. Nad, va sunnikud, teevad erakõnesid, mõned koguni iPhone’ilt! Nad, va sunnikud, ostavad/rendivad kinnisvara! Mõned neist, erilised sunnikud, käivad kontoris ka väljaspool tööaega, mõnel on juriidiline isik kogunisti kodusele aadressile registreeritud. WC-paber, kätepesuseep, teised puhastusvahendid – vaid pime ei näe, et ükski neist pole otsene tootmissisend. Kontori kütmine, no väga paljud elustiiliettevõtjad lubavad ka pereliikmed (nt peale koolitundide lõppu läbi hüppavad lapsed) kontorisse sooja.
Või läheks veelgi kaugemale, võtaks teenused ette – miks peaks üks ettevõtja saama bürooruumide koristamiselt ja haldamiselt „soodustust“, koristagu ja hallaku ise! Või parkimine, mismoodi see tootmissisendina arvesse tulla võiks, mäletate, sõita pole tal, va sunnikul, ju vaja?
Autode maksumuudatuste üle võiks toimuda sisukas arutelu selle asemel, et kiirustades seadusemuudatusi läbi suruda, kommenteeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts uusi seaduseelnõusid.
Ma ei arva, et riigieelarve tasakaalustamise siht on rahandusminister Jürgen Ligi isiklik kius või ülesanne, mille eest ta üksi peab seisma ja vastutama.
Kaubanduskoda ei pea võimalikuks nende tulu- ja käibemaksuseaduse kavandatavate muudatuste toetamist, mis puudutavad ettevõte kasutuses olevate sõiduautode maksustamispõhimõtete muutmist, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.