Allhankijast nutikaks spetsialiseerujaks

Eesti majanduslik areng viimastel kümnenditel on olnud edukas. Kuid selle edu peamine tegur on see, et oleme olnud väga hea allhankepartner lääneriikidele. Eestlased on töökad, meie keskkond on usaldusväärne ning näiteks Skandinaavia ettevõtetel on olnud üsna ratsionaalne otsus lihtsamat tootmist osaliselt siin teha.

See mudel ei saa aga olla Eesti järgmise 15 aasta edulugu. Palkade kasv on meil ilmselt kiirem kui lääneriikides ja seetõttu konkurentsieelis lihtsama töö tegemiseks väheneb. Selle tasakaalustamiseks peame üha rohkem suutma ise targemalt töötada - olla rohkem ise loojad ja leiutajad, mitte teiste tellimuste täitjad.

Nutika spetsialiseerumise analüüsi alustati Eestis mullu, esimeses faasis valiti suurema potentsiaaliga valdkonnad. 2013. aasta keskpaigaks valmis kitsaskohtade analüüs - millised on nendes valdkondades täpsemad vajalikud tegevused, mis tooksid lisandväärtuse kasvu. See on väga oluline aspekt, et nutikaks spetsialiseerumiseks ei loeta mitte suurema potentsiaaliga valdkondi, vaid just nimelt neid tegevusi, mis kitsaskohti peaksid leevendama.

Praegu käib analüüsi kolmas faas, kui Arengufond aitab ministeeriumitel struktureerida täpsemaid meetmeid nutika spetsialiseerumise osas. Töös on hulk huvitavaid aspekte. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiinsektori kompetentse ka edukateks äriprojektideks? Millised on vajalikud sammud, et Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Seega on töö liikunud suuremalt väiksemale ning analüüs läinud järjest detailsemaks.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik tõdeb, et teoreetiline arutelu nutika spetsialiseerumise vajalikkuse üle on kindlasti oluline, kuid ratsionaalselt võttes on seda meile igal juhul vaja, sest see on ühtlasi Euroopa Komisjoni eeltingimus struktuurfondide rahastuseks. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.