ÄP: Soome palgaleppest tõuseb meile tulu

Äripäeva hinnangul on soomlaste kokkuleppel Eesti majandusele positiivne mõju mitmes aspektis. Esiteks, laias plaanis: kui soomlastel läheb hästi, siis läheb suurema tõenäosusega hästi ka meil. Soome on Eestile ikka olnud oluline ekspordipartner, kelle heast käekäigust oleneb ka meie hea käekäik. 

Palgakokkulepe on osa Soome laiemast reformipaketist konkurentsivõime kasvatamise nimel: tootlikkuse kasv on mitme viimase aasta jooksul palgatõusu kiirusele alla jäänud ja hakanud õõnestama konkurentsivõimet.  Soomes on tööandjate ja ametiühingute kokkuleppe sünni juures olulise osapoolena osalenud ka poliitikud ning veel pärast kokkuleppe allkirjastamistki paneb rahandusminister Jutta Urpilainen ettevõtetele südamele kokkuleppest kinni pidada ka firmajuhtidel – et nemadki solidaarsuse põhimõttel pikemaajalist perspektiivi silmas pidades nii tillukese palgatõusuga lepiksid.

Teiseks, eesti töökätele tähendab see töövõimaluste laienemist või vähemasti püsimist sealpool lahte. Eelisseisus on siin ehitajad, sest Soome ehitajad nimelt keskse palgakokkuleppega ei liitunud, pidades nii väikest palgatõusu sektori eripära silmas pidades ebapiisavaks. Eestis aga kipub ehitussektor kiratsema ning perest eemalolemisest väsinud „Kalevipoegadele“ ei pruugi siinmail tööd ja leiba jaguda. Teisteski sektorites hoogu koguv palgasurve kipub Eesti ehitussektoris ettevõtete kasumimarginaale sulatama ja ähvardab lähiajal koguni viiendiku ehitajaist uue töö järele ringi vaatama sundida. See, tõsi, puudutab rohkem kontorites istuvad valgekraesid kui kuldsete kätega töömehi. NIi võivad siinmail madalama palgaga harjunud eestlased ka lähitulevikus Soomes kergesti tööd leida. Siiski peitub siin ka negatiivse mõju oht Eesti tööjõuturule: sektoriti on Eestis tööjõupuudus terav ning kvalifitseeritud tööjõu puudus võib Soome mõjul veelgi süveneda.

Kolmas võimalik positiivne mõju on see, et soomlased otsustavad osa oma ettevõtteid Eestisse kolida, kuid siin võivad meie lootused tegelikkusest suuremad olla. Siiski on Soome ettevõtete arv Eestis viimastel aastatel tasapisi suurenenud ning suureneb ilmselt veelgi, aga vaevalt et hüppeliselt.

Neljandaks aitab soomlaste lepe meie poolt vaadates justkui „iseenesest“ vähendada Eesti ja Soome palgalõhet, mille mõju saab Eestile pikaajalises plaanis olla ainult healoomuline. Suur palgalõhe Skandinaaviamaadega on väljarände olulisemaid põhjusi, mis muudab Eesti tööjõuturu pikaajalises vaates järjest komplitseeritumaks. Sellal kui soomlased palgakasvu pidurdavad, saavad Eesti palgad koos tootlikkuse kasvuga Soome omadele järele jõuda, samal ajal optimaalset palgakasvu ja efektiivsuse kasvu suhet silmist laskmata.

Ja viimaks võiks Soome eeskuju meile õpetada, et võib-olla on vigade tegemist ehk kergem vältida kui neid pärast parandada. Samuti on eeskujulik soomlaste võime tähtsates küsimustes ühiskondlikke kokkuleppeid saavutada.

 

 

Autor: 1185-aripaev