Konkurents eeldab koostööd

Enamasti peetakse konkurentsist kõneldes silmas vaid sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete majanduslikku võitlust klientide raha pärast. Tegelikult on konkurents laiemalt vaadates üks majandusliku koostöö efektiivsuse tagamise vahenditest.

Eesti majandus on kallutatud väiksemat lisandväärtust andvate ja madaltehnoloogiliste tegevusalade poole. Korduvalt välja pakutud lahenduseks ongi kõrgemat lisandväärtust andvatele tegevusaladele liikumine koos meie asendi muutmisega globaalses väärtusahelas.

Teiseks, ka tegevusalade siseselt on meie tootlikkus oluliselt madalam ning positiivsed muutused siin suurendaksid kohe ka kogu majanduse tootlikkust.Lahenduste näilik lihtsus paneb küsima, miks pole see seni õnnestunud. Ühe põhjuse leiame, kui tuletame meelde „kuulsat“ eesti bussijuhti, kes Helsingisse tööle läks. Ja siis läks teine, kolmas ja neljas kah. Ning kõik koos soomlastega seal töötades tekitavadki selle suure erinevuse SKPs inimese kohta. Eestis koos toimetades aga sama ei õnnestunud, kuigi nad keerasid rooli enam-vähem samuti.Üksikute inimeste tasemel ei ole meie erinevus naabritest suur. Neil kukub aga koostöö meist tunduvalt paremini välja. Koostöö töötajate vahel, ettevõtete vaheline koostöö, koostöö tegevusalade vahel ja sees, koostöö riigis tervikuna ja riiklikul tasemel on need asjad, mida on meilgi tarvis õppida ja õpetada.

Kehv oskus teha koostööd nii inimeste kui ka  ettevõtete vähendab majanduse tootlikkust ja. Sellised oskused on pideva arenguga riikides kujunenud ja kujundatud mitmete põlvkondade katsetuste, sellealase innovatsiooni ja viimasel ajal ka hariduse kaudu. Põhimõtteliselt on meilgi valida, kas oodata, kuni majanduslikule valikule tuginev äriline evolutsioon meid koostööd tegema õpetab või hakata seda sihipäraselt õppima. Selleta pole majandusedu loota.