- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,79%7 532,2
- DOW 30−0,17%52 205,91
- Nasdaq −1,32%25 030,03
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,79%7 532,2
- DOW 30−0,17%52 205,91
- Nasdaq −1,32%25 030,03
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Olid sellised libedad sellid"
"Olid sellised libedad sellid, siis me nende tagapõhja ei teadnud," meenutab Eesti Raudtee endine juht Kaido Simmermann omaaegset raudtee erastamise farssi ning selle osalisi Antonio Angottit ja Giovanni Sposatot.
"Aga valesti läks erastamisega eelkõige see, et erastamislepingus räägiti üksteisest mööda," räägib Simmermann. "Riik kirjutas erastamislepingusse ühte, aga ameeriklased ja inglased mõtlesid selle all midagi muud. Põhiküsimus oli investeeringud. Ameeriklased peavad investeeringuks iga liiprit ja raudteejuppi, mis maha pannakse, meie arusaamade kohaselt on see hooldustöö. Riik mõtles, et vaja on kapitaalremonti, ameeriklased tegidki kapitaalremonti – omas, aga mitte Euroopa mõistes. Kui riik oleks tollal silmas pidanud, et läheme Euroopa Liitu, siis poleks ehk pidanud erastama infrastruktuuri või oleks vähemasti pidanud jätma võimaluse see tagasi võtta."
Täna on Simmermann Läti Raudtee peainsener ja Sillamäe sadama raudteelogistika direktor. Äripäeva tänasest paberväljaandest saab lugeda, mismoodi leedulased Rail Balticu rajamist pidurdavad ja kuidas pronksiööd sadamates siiamaani tunda annavad.
Seotud lood
Karstiala läbiv raudteekoridor võib põhjustada tõsiseid keskkonnaprobleeme ning seab ohtu põhjavee kvaliteedi ja jätaks kuivaks Tuhala nõiakaevu, leiavad kohalikud elanikud.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele