03.10.13, 06:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELis väikefirma toetamine moes

Tavaliselt süüdistatakse Euroopa Liitu bürokraatia suurendamises. Praegu on EL pälvinud Eestis pahameelt seoses sooviga väikeettevõtete aruandlust vähendada, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk.

Paavo Palk

Eesti kaebas nn ELi raamatupidamisdirektiivi Euroopa Kohtusse, sest see vähendab väikeettevõtete aruandluskohustust, suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele tuleb kohustusi juurde.

Väikeettevõtete toetamine on Euroopas moes. Selline mõtlemine peegeldub ELi riigiabi reeglites, mis võimaldavad abi erandina väike- ja keskmistele ettevõtetele. Mitmes ELi õigusaktis, nt praegu menetletavas andmekaitse reformipakatis, on väikeettevõtetele lihtsamad reeglid.

Sestap on mõistetav, et nn ELi raamatupidamisdirektiivi vastuvõtmisele oli väga suur toetus. Lisaks Eestile oli direktiivi vastu ELi nõukogus vaid üks liikmesriik. Euroopa Parlamendis hääletas tänavu juunis direktiivi vastu 17 saadikut, poolt oli 657. Suuri erimeelsusi polnud, seega piisas vastuvõtmiseks vaid esimesest lugemisest. Isegi enamik Briti euroskeptikuid hääletas poolt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestis on sel teemal avaldatud eri arvamusi. Näiteks BNS tsiteeris 19. septembril EVEA kommunikatsiooni- ja õigusdirektorit Kristi Hunti: “ Täiesti uskumatu, et nad selle vaidlustanud on.” Hunt märkis: “Praegu jääb aruannetes osa lünki lihtsalt täitmata, kuna väikesel ettevõttel lihtsalt ei ole sinna midagi kirjutada.” Olen küsinud teema kohta oma Soome ja Leedu kolleegidelt, nende sõnul sealsed ettevõtjate ühendused direktiivis probleemi ei näe.

Põhjalikumat tähelepanu väärib Eesti võimalus ELi õigusakti mõjutada. Komisjon avalikustas direktiivi eelnõu 2011. aasta oktoobris, sellele eelnes kaks konsultatsiooniprotsessi. 2011. aasta novembrist on direktiivi arutatud Euroopa Parlamendi komisjonides. Kui Eestile oli oluline direktiivi muuta, siis saanuks ehk selles veenda vähemalt mõnda meie kuuest Euroopa Parlamendi saadikust? Praegu hääletasid kõik kuus direktiivi poolt. ELi nõukogu ja Euroopa Parlament on juba alustanud raamatupidamisdirektiivi muutvate eelnõude menetlust. Eesti on üldiselt olnud oma positsioonide kaitsel ELis edukas, ehk saab kooskõlastatuma tegevuse korral probleemid praeguse menetluse käigus lahendada?

Paavo Palk

Seotud lood

Sisuturundus

02.03.26, 07:00

Lindströmi klienditoe juht: kliendisuhe on nagu abielu – suhtluseta ei püsi see kaua

„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.