Sukasääreraha viiakse poodi

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük augustis mullu sama kuuga võrreldes püsivhindades kuus protsenti. Müügi kasvu mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused (kasv 12%) ning kasvu vedasid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüük. Augustis jäi kauplustesse 319 eurot iga elaniku kohta.

Erinevalt näiteks Poolast on Eesti nii väike, et ainult sisetarbimisele majanduse kasvu või isegi stabiilsust rajada ei saa. Eksport on see, mis meid tõeliselt toidab. Küll aga kajastub majanduskeskkonna paranev käekäik vastupidi sisetarbimise kasvus. Varem igaks elujuhtumiks sukasääres hoitud raha julgetakse viia poodi. Või lubab rohkem tarbida vahepealne palgakasv ja pere eelarve suurenemine. Igal juhul ollakse tuleviku suhtes kindlamad ning julgetakse seejuures uusi laenegi võtta. Inimeste kindlustunne realiseerub kaupadeks, peamiselt tööstus- ja kestvuskaupadeks.

Oma osa augusti lemmikkaupade struktuuris on suvel, mil on tavapäraselt suurem vajadus ehitus- ja remonditarvete järele. "Kindlasti mõjutas augusti müüki peatselt algav kooliaasta ning see mõjutas ennekõike IT toodete müüki," tõdes näiteks Sandmani Grupi AS kaubandusdirektor Martin Pedai. Selle arvelt võib järgmise kuu kasv küll napimaks jääda, kuid üldist müügikasvu see oluliselt ei mõjuta.

Tallinnas võib tõenäoliselt oletada ka säästurežiimile läinud põhjanaabrite soomlaste mõnevõrra kasvanud huvi meie kauplustekülastamise vastu. Samas on jaekaubandus kosunud Soomeski, nii et märgatav see roll ei tõenäoliselt ei ole.

Mõnel puhul kipub mõistusega ostmine loomulikult üle minna arutuks šoppamiseks, aga pigem tehakse nüüd tasa vahepealset kokkuhoiuaega, kus näiteks kestvuskaupade ostmist tugevalt kaaluti ning võimaluse korral tihti edasi lükati. Edasist ostuindu võib vähendada kaupmeeste soov suurenenud nõudlust ära kasutades hinnasilte rasvasemaks kirjutada. Samas on konkurents jaekaubandusturul siiski piisavalt tugev, et suuremat hinnatõusu tagasi hoida.

Jaekaubanduse kasv toob tõenäoliselt kaasa mõningase muutuse Eesti väliskaubanduse bilansis, sest suurendab importi. Teisalt on Eesti eksport saavutanud praeguseks sellise taseme ja hajutatuse astme, et sõnapaar „väliskaubanduse puudujääk“ ei kõla enam ammu meie majanduse hingekellana, nagu seda mäletame aastatagusest ajast.

Järgmise aasta mõneprotsendiline majanduskasvu prognoos lubab oletada, et jätkub ka jaekaubanduse kui olulise majandusharu kasv. Vähemalt samas mahus, nagu see on kosunud tänavu. Kaubanduse hea hoo jätku ennustab ka majandusministeerium. Kaupmehed võivad kindlasti rõõmustada ka riigieelarvesse plaanitud palga- ja pensionitõusu üle, sest suur osa sellest rahast jõuab ilmselt üsna otse nende kassadesse.

Autor: 1185-aripaev