Põrandaalune korteriturg ees tööturu arengul

Korteri väljaüürimisest saadavast tulust maksab makse ­ainult umbes kümnendik kohuslasi. Mis tähendab, et enamik lepinguid on rohkem või vähem ebakindlad ja/või ebaseaduslikud ning tekitavad mõlemale osapoolele stressi ja lisa­kulusid. Kui üüriraha liigub ümbrikus, jääb riigil vähem raha õpetajate, politseinike ja arstide palkadeks, lasteaedade ja koolide rahastamiseks.

Kui kohustust üüritulu pealt maksu maksta ignoreerib  ligi 90 % maksukohuslastest, siis on see riigivalitsejate tegemata töö. Kontrolli tõhustamine ja jälitustegevuse lisamine maksu­ametnike kohustuste hulka ei ole ilmselt hea lahendus, seda enam, et jutt ei käi nii tohutu suurtest rahasummadest kui näiteks kütuseaktsiisi pettuste puhul, kuid siiski miljonitest eurodest.

Tasub tõsiselt võtta ette­panekut anda üüritulu maksuvabastus mõneks aastaks neile korteriomanikele, kes oma tulud ja korterid teatud aja jooksul registreerivad ning üüri­turu sellega mustast majandusest majandusse toovad. Kõne alla võiks tulla ka mõni tingimuslik maksuamnestia kõigile eraisikutest korteriomanikele, mis korrastaks turu ja mille detailide kohta on kindlasti häid ettepanekuid nii omanike kui ka maksumaksjate ja kinnis­varaettevõtete liitudel. Riigi roll oleks suuresti vormistamine.

Kui meie ühiskonna eesmärk on liikuda kõrgelt arenenud ja ärieetikat ning sotsiaalset vastutustunnet väärtustava Skandinaavia majandusmudeli suunas, ei ole meil palju alternatiive majanduses „halli ala“ või põrandaaluse äri igakülgse vähendamisega tegelemisele.

Igasuguse ebaeetilise või ebaseadusliku äri vähendamine, eriti selle kaotamine, annab ühiskonnas kordades suurema pikaajalise positiivse efekti kui mõni võidetud maksumiljon. Kuigi ka nendega saaks palju kasulikku teha.