Prügipõletus sobib jäätmestrateegiaga

Seega vastupidiselt 29. augusti Äripäevas ilmunud OÜ Paikre juhataja Teet Kursi arvamusloos esitatud väidetele ei ole segaolmejäätmete põletamine vastuolus riikliku jäätmestrateegiaga ega ka jäätmete liigiti kogumise kohustusega. Prügila juhina peab Teet Kurs loomulikult kaitsma juhitava ettevõtte ärihuvisid, kuid tahan siinkohal juhtida lugejate tähelepanu veel mõnele asjaolule.

Näiteks on raske aru saada, kuidas mõjutab kodusest sorteerimisest üle jäävate jäätmete põletus taaskasutust teisiti kui prügila. See prügi, mis eestimaalaste kodudest segaolmejäätmetena juba teele läheb, saaks prügilas kõige keskkonnavaenulikumal moel maha tambitud. Iru elektrijaamas taaskasutatakse sama prügi aga telektri ja soojuse tootmiseks. Tulemuseks on puhtam loodus, soodsam prügikäitluse hind ning odavam soojusenergia Tallinna ja Maardu elanikele.

Samuti on keeruline mõista, kuidas mõjutab Iru elektrijaam inimese käitumist liigiti kogumisel teisiti kui prügila. Tõsi, eesti inimesed ei ole väga agarad prügi sorteerijad, kuid selles ei saa süüdistada ühte jäätmete kasutajat mitmest. Eestis kogutakse praegu liigiti kokku umbes 26–27% olmejäätmetest, Euroopa Liidu edulisemates maades aga 55–60% jäätmetest.

Seega jääb ka kõige eeskujulikuma prügi liigiti kogumise puhul siiski märkimisväärne osa jäätmetest sorteerimata ning see rändaks küll euronõuetele vastavasse prügilasse, kuid siiski männimetsa alla. Iru elektrijaam pakub sellele keskkonnasõbralikuma ja ka tarbijale majanduslikult kasulikuma alternatiivi – taaskasutame jäätmed ja toodame nendest elektrit ja soojust.

Pakendid, plastik, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed on aga loomulikult mõistlik edaspidigi eraldi sorteerida ning korduskasutusse suunata.