Tootlikkuse kasv nõuab riiklikku vaeva

Konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu tagamiseks oleks Eestil vaja ühtset töötleva tööstuse strateegiat. See peaks hõlmama nii meie haridussüsteemi kui ka tootlikkuse tõstmise sihtprogrammi väljatöötamist ettevõtetele.

Valitsuse koostatud konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” nähakse ette tõsta tootlikkus tööga hõivatu kohta ELi keskmisega võrreldes praeguselt 67%-lt 2015. aastaks 73%-ile ja 2020. aastaks 80%-le. Paraku tekitavad palju küsimusi meetmed, mida selleks plaanitakse.

Näiteks just “Eesti 2020” kaval põhinevad EASi 2013 aasta eesmärgid näevad ette järgmist: rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid; Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine; ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus; suuremad turismitulud; piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.

Antud eesmärkides ei mainita eraldi töötleva tööstuse arendamist ja konkurentsivõime tõstmist. Tõsi, eksport ja rahvusvahelistumine ning tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus on otseselt seotud töötleva tööstusega, kuid see pole piisav. Kõrgtehnoloogilisest tootest pole kasu, kui me ei oska seda toota efektiivselt, kvaliteetselt ja optimaalsete kuludega. Ekspordipartneritest ei piisa, kui hind ei ole konkurentsivõimeline ja me ei suuda tagada tarnetäpsust. Uutest ettevõtjatest pole abi, kui meil ei ole kaasaegsete teadmistega oskustöölisi, spetsialiste ja juhte.

Õppejõud ja konsultant Ingrid Joost pakub oma arvamusloos välja, et Eestis tuleks selgelt rääkida ka töötleva tööstuse konkurentsivõime tõstmisest läbi protsesside ja inimeste arendamise. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.