Reinaas: ostis memmeke põrsa...

Läks siis memmeke turule ja ostiski üleliigse raha eest kena roosa notsu – endal silmale ilus vaadata ja hea teiste ees uhkeldada. Siga osutus aga hirmsaks õgardiks, nõudis vingudes kogu aeg kasimist ja süüa. Rassiski siis memmeke hommikust õhtuni oma põrsale mugulaid korjata ja rokka keeta. Niikaua rassis, kuni jõud sai otsa ja memmeke suri ära. Põrsas takkajärgi. Siit ka loo moraal: jäi memmekesel raha üle ja see ta hauda viiski.

Eks sarnaseid asju juhtub tänapäevalgi. Oleme näinud noori mehi, kes endale esimesel võimalusel hangivad suure mootoriga auto, millele aga ei jaksa bensiini osta – nii seisabki uhke tõld korrusmaja ees ning kogub tolmu ja lund. Või siis tegelasi, kes ehitavad endale esimestest dividendidest saare peale mitme korruse, seitsme terrassi ja hiigelsuue krundiga suvemaja, mille ülalpidamisele kuluvad kõik järgmiste aegade sissetulekud ja seegi vähene aeg, mis rahateenimisest üle jääb.

Päris palju rumalaid otsuseid tehakse põhjusel, et raha on rohkem kui tarvis. Harjumuspäratult üle jääv raha justkui hõõgub taskus või pangaarvel ja otsib endale rumalat rakendust. Kahjuks ei kehti selline seaduspärasus üksnes lihtinimeste puhul, põrsaihalust võib kohata ka ettevõtete, rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide juures. 

Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas on seisukohal, et kodanikele on üldjuhul palju tervislikum, kui nende riigil on pisut raha puudu, kui et seda on üle. Loe tema arvamuslugu lähemalt tänase Äripäeva paberlehest.