Riigihankel saab inimlikke eksimusi parandada

Teisalt peaks see andma hankijale kindluse, et puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei tähenda pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kui reeglit kohaldatakse ühetaoliselt.

Seni on pakkuja riigihangetel kvalifitseerimata jätmine toimunud liigagi formaalsetel alustel, nt mõne vormilise puuduse tõttu tema pädevust tõendavas dokumendis. Levis müüt, et hankija peab juhinduma formaliseerituse põhimõttest, mis justkui keelaks küsida pakkujalt selgitusi ja uurida asjaolusid.

Riigikohus leidis, et seaduses sätestatud hankija õigust (mitte otseselt kohustust) nõuda pakkujalt dokumentide sisu selgitamist ei saa kasutada meelevaldselt – hankija peab põhjendatud vajadusel siiski lisadokumente ja selgitusi ise küsima. Teiseks leidis kohus, et seadust tuleb tõlgendada laiendavalt, s.t hankija peab põhjendatud juhtudel võimaldama pakkujal esitada ka selliseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis oleks tulnud tegelikult esitada koos pakkumusega.

Riigikohtu põhjenduse järgi on avaliku sektori hankijate puhul võimaluse andmine puuduvate dokumentide või andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse põhimõtetega. Pakkuja ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks raha säästlikku kasutamist ja tõhusat konkurentsi.

Hankija ei pea andma võimalust vigu kõrvaldada mõistagi siis, kui pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult.

Ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole kohtu hinnangul eriti suure andmete ja dokumentide hulga puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne.

(Artikli autorid esindasid Riigikohtus ettevõtjat.)