Elektriturg vajab poliitilist lepet

NPS vastutab turuoperaatorina hinnaarvutuse eest vastavalt süsteemi sisestatud müügi- ning ostupakkumistele ja süsteemioperaatorite poolt turu käsutusse antud ülekandevõimsustele. NPSil toimetamist reguleerib börsireeglistik, millest kinnipidamist kontrollib NPSi turuseireosakond. Ent peale NPSi osalevad turukorralduses veel seaduseandja ehk majandusministeerium, regulaator ehk Eestis konkurentsiamet, süsteemioperaator ehk Eestis  Elering ning turuosalised, keda Eestis on 19 ja Balti riikides kokku üle 40.

Seaduseandja poolt on tulnud elektrituruseadus, mis sätestab turu toimimise põhimõtted, ja konkurentsiseadus, mis sätestab turu osaliste käitumise. Turgu valitseva ettevõtte toimimist kontrollib konkurentsiamet. Elering vastutab turukorralduse eest. Elering on NPSiga sõlminud turu opereerimise lepingu. Elering annab iga päev turule ülekandevõimsused ning turuhind kujuneb nõudmise, pakkumise ja riikidevaheliste ülekandevõimsuste vastastikuses toimes. Ülekandevõimsusi mõjutavad aga hooldused ja avariid, Lätis ka temperatuur (kuuma ilma korral on ülekandevõimsus väiksem). Ja viimaks turuosalised, kellele tegelikult ülikõrge hind alati kasulik ei ole. Võtame näiteks Leedu riikliku energiafirma: kuna nad müüvad suvekuudel rohkem energiat kui ise toodavad, peavad nad elektrit turult juurde ostma. Aga nii kõrgeks kujunenud hinda ei suutnud keegi ette näha, ja Leedu riigifirma pidi turult elektrit juurde ostma kallimalt, kui nad oleks suutnud ise suhteliselt kalli omahinnaga gaasi elektrijaamadega toota.

NPS on vabatahtlik börs, NPS ei saa kedagi sundida börsil kauplema. Börsil kauplemise alternatiiv on kahepoolsed kokkulepped. Samas on Balti riikides riiklikel energiafirmadel domineeriv positsioon ja seetõttu lasub neil ka vastutus elektrituru toimimise eest. Nt Eesti Energia müüb kogu toodetud elektri börsile ja ostab siis jaemüügiüksuse kaudu vajaliku koguse elektrit tagasi. Turu seisukohast oleks tervitatav, kui ka Läti ja Leedu riiklikud energiafirmad käituksid samamoodi, pakkudes turul marginaalkuluga kogu oma tootmisvõimsust. See tagaks turul likviidsuse ning läbipaistvuse. Turgu valitsevaid ettevõtteid saab korrale kutsuda kohalik konkurentsiamet.

Praegu on elektri kõrges hinnas süüdistatud turgu, aga vaadatud mööda asjaolust, et Baltimaades ei olegi piisavalt odava elektri tootmise vahendeid. Pole tarbijale vastuvõetava hinnaga elektritootmise vahendeid, pole küllalt ühendusi. Kujunenud olukorra lahendus oleks poliitiline kokkulepe, et kõik riiklikud energiafirmad peavad kogu tootmismahu turule tooma. Siis langeksid vandenõuteooriad ja tondi otsimise vajadus iseenesest ära ning turg toimiks ausalt.