Võitlus varimajandusega algab koolipingis

Varimajandus on isikliku tulu suurendamine riigi majandussüsteemi väliselt, st mitte-ametlike sissetulekute, „musta tööjõu“ kasutamise, salakaubavedu ning käibe varjamise teel. Ettevõtluses luuakse sellise käitumisega ebaaus konkurentsieelis, kuna ettevõte „hoiab raha kokku“ maksude tasumata jätmise arvelt. Viimaste aastate uuringute tulemused näitavad, et varimajanduse osakaal Eestis moodustab hinnanguliselt  20-25% SKPst.

Traditsiooniliselt peetakse varimajanduse põhjusteks riigi liialt koormavat maksusüsteemi, kõrget korruptsioonitaset, kontrollide ebaefektiivsust ning süsteemsuse puudumist, kuid ka suurt tööpuudust ning kodanike vähest seadusekuulekust. Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt sai 2012 Eestis ümbrikupalka 12% palgatöötajatest, st ligi 69 000 inimest; 65% ümbrikupalga saajatest olid olukorraga rahul või suhtus sellesse ükskõikselt. Mõnes sektoris, nt ehitus, teenindus, makstakse mustalt ainult osa töötasust. Selline praktika tagab tööandjale väiksema maksukoormuse töötasude arvestuses, kui kindlustab töötajale minimaalsed sotsiaalsed garantiid. Kui üldine maksukoormus on Eestis üks ELi madalamaid, siis tööjõu maksustamisel on kulu ettevõtetele suur.  See on ka peamiseks ümbrikupalkade maksmise põhjus.

Hiljuti avaldatud Stockholm School of Economics Riga 2012 varimajanduse ja ärikultuuri uuringust selgus, et varimajanduse osakaal Eestis on 19,2% SKPst. Ilmnes, et küsitletud ettevõtjad ei karda varimajanduseni viivate tegevustega vahele jääda ning potentsiaalsel karistusel puudub preventiivne mõju?

Maksude tasumisest kõrvalehoidumist reguleerib karistusseadustiku maksukuritegusid käsitlev peatükk.  Eestis kehtivad karistusmäärad on mõistlikud ning teiste Euroopa riikidega sarnased. Seega ei ole põhjust väita, nagu sanktsioonid näiteks ümbrikupalga maksmise või äritulude kajastamata jätmise eest oleksid Eestis liialt leebed. Pealegi ei ole karmimatel karistustel varimajanduse vähendamisele märkimisväärset mõju, kui järelevalvesüsteem ei võimalda kiiresti ja süsteemselt pettuseid avastada. On positiivne, et maksu- ja tolliametile laekus 2011 üle tuhande vihje ümbrikupalga maksmise kohta, kuid ainult kampaaniate korraldamisega varimajanduse probleemi Eestis ei lahenda.

Võrreldes Läti ja Leeduga hindavad Eesti ettevõtjad vahelejäämise võimalust ebaseaduslike tegude toimepanemisel väga madalalt. Tõenäosust vahele jääda ebaseadusliku tasu pakkumisega on nulliks hinnanud 26,8%  Eesti ettevõtjatest, samas kui Leedus on see näitaja 6,2%. 11% Eesti ettevõtjaid leiab, et isegi kui ebaseadusliku tegevusega vahele jäädakse, pole karistust karta.

Varimajanduse osakaal on väiksem riikides, kus elanikud peavad lugu kehtivatest seadustest ning ebaseaduslikus tegevuses osalemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud. Kodaniku harimise ja harituse temaatika saab aga alguse juba lapsepõlvest, kodustest väärtushinnangutest ning koolist saadavatest juhistest. Soovides muuta Eesti majanduse „tumedat poolt“, tuleb kohe tegeleda tulevaste ettevõtjatega, kes on praegu alles koolitee alguses.