Ettevõtjatel on läbipaistvast palgast ainult võita

Äripäev leiab, et palkadest avalikult rääkimine aitab kaasa palgatõusule – ning see on ettevõtjale kasulik. Mõistlik on oma organisatsiooni palgasüsteemi töötajatele selgitada ning näidata, mil moel on töötaja loodud väärtus ja vastutus seotud talle makstava tasuga. Palgapäeval laekuv teenistus on töötaja teenuse hind. Mida suuremat väärtust –  uued ja konkurente edestavad kasumlikud ideed või töö-juhtimisvõtted, kasumlikud kliendid jne –  luuakse, seda kõrgemat tasu saab selle eest küsida.

Palgast rääkimise kangekaelne vältimine või palgasurve ignoreerimine on lühinägelik, sest töötajad räägivad palgast omavahel niikuinii. Seda enam, et suurema tasu ootus kasvab tööandja võimalustest kiiremini. Teadmatus ja palgasüsteemi läbipaistmatus ajendab sellele omapoolseid, vahel ka ekslikke põhjendusi otsima või uue töökoha järele ringi vaatama. Mida õiglasemaks töötaja ise oma palka peab, seda lojaalsem on ta tööandjale, seda motiveeritum oma ülesandeid hästi täitma.

Selge palgasüsteem aitab töövõtjal mõista, kuidas tal on võimalik rohkem teenida. Suuremat tulu ihates otsib ta võimalusi ettevõtte sees oma väärtust suurendada, nt omandades uusi oskusi, muutes töökorraldust efektiivsemaks ja kasumlikumaks, võttes juurde vastutust.

Sellisel juhul võidab peale palgasaaja ka ettevõtja: edu ja saavutused sõltuvad ju töökätest, kes toodavad, klientidele müüvad, uusi tooteid-teenuseid välja mõtlevad. Mida ambitsioonikamad ja tahtejõulisemad nad on, seda kasulikum firmale. Sellist initsiatiivi võiks ettevõtja julgesti ära kasutada. Lisaks kinnistub nii mõtteviis, et palk on suuresti töötaja enda teha – alates erialavalikust lõpetades panustamisega.

Läbipaistev ja arusaadav palgasüsteem võib töövõtja viia ka arusaamiseni, et valitud valdkonnas või ettevõttes polegi tal võimalik nii palju teenida, kui tahaks. Ent sellelgi on positiivne pool: sellisel juhul võib senine palgatööline valida ettevõtjapõlve ning hakata ise endale tööandjaks-palgamaksjaks. Ta võib sissetulekuallika teha senisest kirest või hobist ning lisaks rahale teha ka endale nime.

Nõnda toimisid näiteks Eesti ühe edukama idufirma GrabCAD asutaja ja jalgrattahuviline ning Eestis käsitöörattaid tootma hakanud Indrek Narusk, endine palgaline tippkokk ja täna edukas isiklike toidukohtade Moon ja Kolm Sibulat peremees Roman Zaštšerinski või Eesti ökojäätise La Muu loojad Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar.

Näiteid, kus huvialaga tegelemine toob peale  suurema raha ka suurema rahulolu, leiab Äripäeva veergudelt veelgi. Laske end neist eeskujudest inspireerida!

Autor: 1185-aripaev