Estonian Airile tuleb igal aastal10-20 mln eurot peale maksta

Alates 2009 oleme panustanud üle 80 miljoni euro ja ainuüksi Estonian Airi. Kas otstarbekalt, peaks selguma tulevikus.

Mis kammitseb Estonian Airi? Viimaste aastate kapitali- ja laenusüstid on tähelepanu äratanud Euroopa Komisjonis, kes on alustanud ametlikku uurimismenetlust Estonian Airi kohta, kahtlustades, et need summad on riigiabi

Euroopa Liidu eeskirjade tähenduses.Komisjon  on arvamusel, et riigiabi võib anda üks kord ja turgu moonutamata. Mida võiks tähendada turumoonutus ning missugused on selle mõõdikud, on praegu ebaselge. Otsuseid on olnud nii positiivseid (Czech Airlines, Air Malta ) kui ka negatiivseid (Malev). Üks on üsna kindel – menetluseks kuluv aeg võib kesta aastaid, lisaks kohtussekaebamise võimalus.

Eesti huvides on kindlasti juriidiliste nõustajate kaasamine vaidlustesse komisjoniga. Kahjuks puuduvad meil Euroopa lennundusvõimudes oma inimesed, kes võiksid ajada koridoridiplomaatiat.

Analüüsides Euroopa komisjoni  riigiabi üldsõnalisi eeskirju ja arvestades nende muutmise plaane alles aastaks 2014, jääb mulje, et peame oma lipulaevaga tasa ja targu edasi liikuma. Loomulikult tuleb oma kavadest ja tegevustest informeerida komisjoni ning jääda võimalikult ootuspäraselt Euroopa Liidu riigiabi reguleerivatesse raamidesse.

Peamine on, et saavutada oma riigis, oma kogukonnas kokkulepe, kas me vajame oma rahvuslikku lennufirmat. Ja kui otsustame, et vajame seda, siis tuleb vastata küsimusele, kas me oleme sellele iga aasta hinnangulislt (sõltuvalt kütusehindadest, euro korrelatsioonist teiste valuutadega, SKP tasemest ning eelkõige firma juhtimise tulemuslikkusest) peale maksma 10-20 miljonit eurot.Gustav Suitsuga lõpetades: eurooplaseks saamisel on omahind.