Kui mujal Eestis tähendab haldusreform eelkõige valdade ühendamist, siis Tallinnas peaks haldusreform tähendama seda, et haldusüksusi tekib juurde, leiab Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas.
Üle kaheksakümne asumiga Tallinna jaoks on kaheksa linnaosa selgelt vähe. Ühes ja samas linnaosas asuvad kardinaalselt erinevad asumid ei soodusta linnaelanike identiteedi tekkimist ja elanike kaasamist probleemide lahendamisse.
Ilmselt oleks mõistlik, kui näiteks Vanalinn, Kalamaja, Tondi või Kadriorg oleksid eraldi linnaosad. Seda nimekirja võib loomulikult jätkata. Tallinnale oleks ratsionaalne 20–30 linnaosa koos oma juhtimise ja haldussuutlikkusega.
Tallinna juhtimine on väga tsentraliseeritud. Pea kõik otsused võetakse vastu ja käsulauad kirjutatakse välja Vabaduse väljaku äärses majas. Loomulikult on palju valdkondi, mille puhul on arukas neile läheneda kogu linna strateegilist perspektiivi silmas pidades. Kuid on ka suur hulk teemasid, mille puhul linnaosad ja nende otsustamisse kaasatud elanikud saaksid asjadega palju paremini hakkama. Olgu selleks parkimismured, prügimajandus, heakord või haljastus – elulised probleemid, mida on kohalikul elanikul palju lihtsam märgata ja lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haldusreformi tuleks alustada Tallinnast ja teha nii, et linnaelanikel oleks suurem kaasatus kohalike otsuste tegemisse linnaosade kaudu, mis vastaksid paremini reaalsele elukeskkonnale. Et Kadrioru elanik oleks uhke Kadrioru üle ja Tondi elanik uhke Tondi üle.
Pikemalt loe Äripäeva tänasest paberlehest.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale