Pant võttis raha. Andis teistelegi

On selge, et Tallink on sisenenud uude arengufaasi. Faasi, kus hakatakse nautima seniste investeerimisotsuste ja senise ekspansiivse laienemise vilju.

Kaubamärk on sisse töötatud nii Soomes kui Rootsis ja üha enam Lätiski. Laevapark on igati okei ning lähiaastatel uuendamist ei vaja. Suurim konkurent Viking Line on üsna hästi paika pandud, aastaid tagasi ostetud Silja Line suuresti endaga ühendatud (vähemalt pole kuulda streikidest). 

Soomlaste voog Eestisse ei näita pidurdumise jälgi. Toimetusele teadmata viisil on Pant saanud enda edasimüüjaks ka alkoholi ja magusa makse tõstva Soome valitsuse. Jääb üle vaid loota, et suvi tuleb soe, sest nagu Tallink ise teab, ei sõltu Soome turistide voog mitte niipalju sealse majanduse käekäigust, kuivõrd just ilmast. Ses mõttes õlle või jäätisega sarnased tooted.

Veidi kurvalt tõdeb toimetus, et nähtavasti on Pant ja ta kaaslased vähemalt praeguseks loobunud oma kuue aasta taguse unistuse  - olla Euroopa suurim  - realiseerimisest. Noorte meeste uljuse asemel on astunud vanemate härrasmeeste elutarkus, kes julgelt enam laieneda ja eriti riske võtta ei taha.  Nagu kuulda, keskendub Tallink nüüd klienditeenindusele, efektiivsemaks muutumisele ja kasumlikkuse kasvatamisele. Eks seda saab teha siin koduturulgi, Läänemerel. Võib panna näiteks rootslased merd sõitma – lõpetada poole inimpõlve taguse Estonia katastroofi mõju ning üldse ärgitada neid senisest aktiivsemalt oma naabreid, sh Eestit külastama. Niisamuti oleks tulus saada senisest palju enam osa Vene turistide kulutatavast rahast.

Seetõttu keeldub toimetus  Tallinki suuromanikke vettinud mäkradeks nimetamast. Niisamuti kui selle termini kõnekeelde toonud ja eile samuti esmakordsest dividendimaksest teatanud Ekspress Grupi suuromanikku Hans H Luike. Küllap Luik saadava 1,6 miljonit eurot endale ja seeläbi ka Eesti majandusele kasulikult investeerib. Niisamuti kui Tallinki suuromanikud, seda siis Infortari või isiklike investeeringute kaudu.

Üks mis kindel: mida rohkem on meil põhjust Tallinna börsifirmade omanikutulust rääkida, seda populaarsemaks võiks börsile investeerimine saada.  Ja seeläbi ehk ka börsil noteerimine. Sest börs pole mitte ainult vahva meelelahutus, vaid üks tugeva majanduse alussambaid. Võrreldes näiteks aktsiaturu kapitalisatsiooni majandusega, sisemajanduse koguproduktiga, jääme me viis korda alla soomlastele ja kolm korda poolakatele, vastavalt 50% ja 30% meie 10% vastu. See on nüüd küll üks paras häbilugu.

 

 

Autor: 1185-aripaev