Hea kraam on praegu odavam kui viimases "mullis"

Mida suuremate kogemustega investorid, seda ettevaatlikumad kiputakse olema. Ühtlasi kantakse suur osa aktsiaturgude tõusust ka USA Föderaalreservi jt suurte keskpankade rahatrükkimispoliitika arvele ning nimetatakse tänaseks neli aastat kestnud tõusutrendi üpriski kindlameelselt väikeseks apsuks pikaajalises langustrendis.

Kuigi ettevaatlikkus on investeerimistegevuses alati õigustatud, võib juhtuda, et keskkonda võrreldakse liialt palju sellega, mis oli, ning ei arvestata tänase reaalsusega. Ja ei, ma ei väida, et „seekord on kõik teisiti.“ Ma lihtsalt annan mõtteainet, miks järgmisel aastal võib juhtuda, et peab kirjutama ka viiendast tõusuaastast.

Näiteks kui S&P 500 indeks kipub liikuma nende tasemete läheduses, mida viimati nähti aastatel 1999 ja 2007, siis ettevõtete kasumid on täna võiks öelda, et suisa poole paremad. „Head kraami“ saab seega odavamalt, kui viimati „mullitas.“ Veelgi põnevamaks läheb pilt, kui võtta ametlik inflatsioon appi tuvastamaks inflatsiooniga korrigeeritud kasumite ja aktsiahindade seost. Indeksi ettevõtete reaalkasumid on oma absoluutsete ajalooliste tippude juures, samas kui reaal-aktsiahinnad on veerandi võrra madalamal kui 2000 ja kümnendiku madalamal kui nood olid 2007nda aasta parimal hetkel. Seega ei saa väita, et trükipresside pidev töö oleks ainus põhjus, mis aktsiate hindu kõrgemale sõidutab. Ettevõtete kasumite kasv on kindlasti oma olulist rolli mänginud.

Riskidest, mida investoritel siiski unustada ei maksa, räägib Peeter Koppeli kolumn pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.