Elektrivõrk ja -müüja peavad olema eraldatud

Energiaturu direktiivi preambul ütleb, et kui võrke tootmis- ja tarnetegevusest täielikult ei eraldata, on oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud äriühingutel puudub ka stiimul oma võrkudesse investeerida. Kuni Eesti Energia ja Jaotusvõrk on seotud, ei ole kõrvaldatud kahtlus, et see Eestis nii ei ole.

Võrku, milleta teised turuosalised ei saa oma teenuseid osutada ja kaupu müüa, peetkase oluliseks vahendiks ja selle kasutamisele on ette nähtud erireeglid. Seda selleks, et tagada kõikidele elektrimüüjatele, kes tahavad võrgu kaudu oma teenuseid osutada, võrdne ligipääs võrgule. Kui võrk on ühe elektrituruosalise oma, kes ühtlasi ka konkureerib teiste turuosalistega, siis paratamatult tekib tal soov ja võimalus teiste ligipääsu piirata ja seeläbi konkurentsi takistada.

Sellise kiusatuse vältimiseks ongi parem, kui võrk ja elektrimüüja on eraldatud. Ja mitte ainult juriidiliselt eraldatud, nagu praegu juba on, vaid ka institutsionaalselt ja sisuliselt. See ei pea ainult nii olema, vaid teised turuosalised peavad olema ka veendunud, et see nii on. Raske on ühiskonda veenda eraldatuses, kui jaotusvõrgu nõukogu koosneb eranditult Eesti Energia juhatuse liikmetest ja nõukogu esimees on Eesti Energia jaeäri juht. Institutsionaalne eraldatus tähendab muuhulgas ka seda, et Eesti Energia ei saaks olla jaotusvõrguettevõtja omanik ega juhatuse liikmed saaks olla Elektrilevi nõukogu liikmed. Eesti Energia ei pääseks ligi jaotusvõrguga seotud infole, mille osas teistel elektrituruosalistel puudub ligipääs. Samuti ei saaks ühe turuosalise kontrolli all olla jaotusvõrgu ettevõtja juhtide määramine ja ametist vabastamine. Jaotusvõrgu eraldamine tagaks võrdsed mängureeglid kõikidele turuosalistele.