Läänetuulega tagame oma energiajulgeoleku

Arvestagem, et lisaks muule liigub maismaatransport tasapisi elektrimootorite suunas ning kui elektri tootmine on kauges tulevikus piisava hinnaeelise saavutanud, muutub ka soojustarbimine suuresti elektril põhinevaks. Seega veel minu elueal peaks elektri nõudlus meie riigis mitmekordistuma.

Nüüd mõtelge, mis juhtub, kui Euroopas on avatud energiaturg küllastunud. Nii umbes 50 aasta pärast. Tugevamad ja suuremad jäävad ellu. Seega tuleb Eesti riigil taastuvenergia tootmise ja arendamise ohjad tugevalt enda kätte võtta, et oleks tagatud energiajulgeoleku jätkusuutlikkus ja energiasektori töökohad säiliksid. Eesti Energia kasum ja uued investeeringud tuleks kõik suunata tuule ja biomassi baasil toodetava energia arendamisse ja laiendamisse.

Esimene Eesti tuulegeneraator töötas seitse aastat, kuniks selle käitamine ei olnud enam mõttekas selle väiksuse tõttu. Odavam oli ju suurest Narva jaamast elekter kohale tuua. Täpselt niimoodi võib juhtuda varsti suuremas mastaabis. Võimalik, et tulevikus hakkame hoopiski elektrit ostma mõnelt suurelt idainvestorilt, kes on siia näiteks läbi Kanada firma parimad tuulepargi asukohad juba välja vaadanud. Väiksed tegijad surevad tuleviku hinnasõjas välja ja energiajulgeolek kaob taas käest.

Eesti peab mõistuse pähe võtma ja suunama oma ressursid taastuvenergia tootmisse kodumaa pinnal, mitte ilmetutesse projektidesse Jordaanias või USAs. Põlevkivi töötlemine on meil ülihästi arendatud ja kenasti ekspordiks lihvitud, aga pigem tuleks seda tehnoloogiat müüa litsentsi alusel.

Läänetuul lubab meil kolm korda rohkem tuuleenergiat toota kui eestlane ise suudaks tarbida. Murdepunktiks siin peaks saama Eesti Energia tuulegeneraatorite tehase rajamine koos tarkade võrkude välja ehitamisega. Riigil on võim ühendada arendustegevus kõrgkoolide, masina- ja metallitööstuse ning elektroonikasektori vahel, et jõuliselt arendada tuuleenergia ja ka muude taastuvate energialiikide tehnoloogiat, et vabaneda Narva saastest ja kindlustada meie energiajulgeolekut.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.