Kruuda: põllumeest vali turul või poes

Pilt Äripäevast – kolm vaprat kodumaa metsade ja maade eest võitlejat nelja plakatiga. Tõeline (julge) naine seisab Eestimaa põllumehe eest ja nõuab rahvuskeskset poliitikat, teises käes raske Prisma poekott – milles ka kindlasti garanteeritud hinnaga 0,50eurost piima, eestimaist. Aga Prisma piimatarnija kirjutab arve peale 0,44 eurosenti pluss 20% käibemaksu riigile, mis teeb sisseostuhinnaks 0,528 eurot, ja Prisma müüb seda piima alla sisseostuhinna. Miks ta ostab, kas ta teab, et see tema odav ost on kaubanduslik trikk ja eesti põllumeest edasi ei aita?

Eestimaise metsa ja maa ja kodumaise (põllu)majanduse jätkusuutlikkuse ilusad sõnad kaalutakse kaubaleti ees seistes üles loetud sentide eest. Ei saa panna pahaks odavate toodete eelistamist, kõik me tahame saada võimalikult palju väärtust/tulu/kaupa/õnne võimalikult vähese pingutusega.

Aga me tahame ka muid väärtusi – kodumaad, maitset – ja me peame valima. Ma tahaks väga, et eesti inimesed valiksid eesti põllumeest mitte plakatitega, vaid poeleti ees või turul, see pakuks põllumehele kõige suuremat rõõmu – ja sellel sugugi mitte kergel 24/7 tööl oleks mõte, kui saaks ilma trikitamata väärilist tulu teenida. Ega eesti põllumees pole mingi streigimees ega protestimees (kuigi Brüssel on uusi trikke õppima sundinud), pigem kõva töömees, iseenda peremees, kelles plakatiga platsil seismine tekitab pigem piinlikkust.