Palgatõususurve püsib

Statistikas võib palgaralli ettekujutuse tekitada riikliku alampalga tõus 320 euroni, mis sisuliselt tähendab suure osa Eesti töötajate jaoks 10% palgatõusu. Koos sellega kasvab loomulikult ka Eesti keskmine palk.

 Mis puutub alampalgast kõrgemat palka teenivate inimeste sissetuleku muutust, siis pigem tuleb eelmisest aastast rahulikum aasta. Üle 5% ulatuvat keskmist palgatõusu mõtet oodata ei ole. Valdav enamik ettevõtteid teeb oma palgaotsused ära jaanuaris-aprillis. Seega peaks selgus peaks peatselt käes olema.Äsjavalminud Fontese prognoosiuuringu kohaselt tundub ettevõtete olukord olevat parem kui aasta tagasi. Tekkinud on stabiilsus, rahaliste vahendite varu, rohkem kui pooltes ettevõtetes palgatakse uusi töötajaid. Suurem osa ettevõtteid on juba vähemalt korra pärast majanduskriisi korrigeerinud oma töötajate palkasid. Palgatõususurve küll püsib, kuid ei ole ettevõtete hinnangul enam nii tugev kui aasta tagasi.

Üllatuslikult ilmnes selle aasta prognoosiuuringus tendents, et suurenenud on nende ettevõtete arv, mis ei tee erilisi pingutusi oma väga heade töötajate hoidmiseks. See on kummastav, kuna valjult kurdetakse, et häid ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid pole saada. Samas, kui mõni selline on ettevõttes olemas, siis ei tehta tema kinnihoidmiseks midagi. Heade töötajate kinnihoidmine ei tähenda pelgalt palgatõusu, vaid on keerukam arenguvõimaluste, töökorralduse ja juhtimiskultuuri kombinatsioon.

Need, kes on teadlikult palkadega tegelenud, kriisiaastatel töökorraldust muutnud ja tulnud rasketest aegadest välja tõhusamana, ei pea eriti muretsema hüppeliselt kasvava palgafondi pärast. Need ettevõtted, kes pole teinud midagi peale 2009 palgavähenduste, ei saa 2013. aastasse rahulikult vaadata, sest palgatõususurve võib ületada ettevõtte võimalusi.