Erakapitali kogemused tõhustavad riigi investeeringuid

Nii võiks mõelda mõni kontrollifriik ametnik, kes lähtub arusaamast, et “riik on tark ja hea omanik, kuid ettevõtjad-riskikapitalistid rumalad ja sahkerdajad”. Nii see siiski ju ei ole – eraettevõtja on ettevõtluses üldiselt ikka rohkem omas elemendis kui riigi palgal olev inimene, kes riskib kõigest “anonüümse maksumaksja” rahaga.

Pragmaatiliselt võttes on riigil lihtsalt märgatavalt suurem lootus idufirmadesse investeeritu tagasi teenida, kui ta annab need vahendid kogenud riskikapitalistide hallata. Põhjuseks on riskikapitalisti kogemused ja loomupärane ahnus, mis antud juhul ainult kasuks tuleb. Riskikapitalist ei saa ka riigi raha enda kätte niisama, vaid tingimusel, et ta paneb sinna teist samapalju erainvestorite raha juurde. Erainvestorid annavad oma raha aga sellise riskikapitalisti kätte, keda nad usaldavad tema seniste tõestatud kogemuste tõttu. Riskikapitalifondide tulevase edukuse parimaks ennustajaks ongi varasem edu.

Tihti on reegliks seegi, et lisaks kapitaliturult “tõstetud” rahale peaks fondis mängus olema fondivalitsemisettevõtte juhtide isiklik raha, tavaliselt üks kuni viis protsenti fondi kogumahust. Ja kui lisame veel ühe reegli: see mängupandud summa peab moodustama märkimisväärse osa fondivalitsemisettevõtte juhi isiklikust varast, olemegi kirjeldanud olukorda, kus konkreetne investeeringute juht või meeskond “elab või sureb” koos oma fondiga. Ta kas saab rikkaks või valusa hoobi omaenda rahakotile. 

Lisaks personaalsele vastutusele ja kaalul olevale varale mõjutavad investeerimisportfelli edukust riskikapitalisti kogemused ja sidemed, mida ta saab oma portfelliettevõtete toetamiseks kasutada ja kindlasti kasutabki. Ja lõpuks – tuntud ja eduka riskikapitalisti valikusõela läbinud ettevõtted tõusevad esile ja saavad tähelepanu, mis suurendab nende tulevase edu, sealhulgas jätkuinvesteeringute tõenäosust.