Hoiuseid suurendab soov tekitada likviidsuspuhvrit

Buumiajal võetud liigsete finantskohustuste tagasimaksmine võtab veel aastaid. Seetõttu on ka loogiline, et vaatamata soodsatele intressidele ei taha pankade laenumahud kiiresti kasvada. Osaliselt ilmselt samal põhjusel on suhteliselt madalal tasemel ka Eesti elanike finantsvarad – suur osa säästudest läheb kinnisvaraga seotud kohustuste teenindamiseks. Kuigi hoiuste maht on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, on vaid rumeenlastel ja headel sõpradel lätlastel-leedulastel hoiuseid suhtena SKPsse vähem kui meil.

Tagasihoidlik hoiuste maht viitab omakorda sellele, et tõenäoliselt on suurel osal elanikest suhteliselt väike nn likviidsuspuhver – säästud, mis on kogutud võimalike halvemate aegade (näiteks sissetuleku kaotus) jaoks. Ligikaudu 80% Swedbanki klientidel on hoiuse summa väiksem kui kolme kuu Eesti keskmine sissetulek. See võibki olla üheks põhjuseks, miks vaatamata madalatele intressidele hoiuste mahud kasvavad – inimesed püüavad lihtsalt tekitada vähegi mõistliku suurusega likviidsuspuhvrit. Olukord, kus üle päeva kumavad meediast vastu mõne riigi finantsprobleemid, ei ole tavainimesele just kuigi julgustav ka säästude paigutamiseks riskantsematesse investeeringutesse. Ja pole ka mõtet – nn likviidsuspuhver olgu ikka turvalises kohas. Seda vaatamata intresside madalale tasemele.

Pealegi puudub Eestis täna hoiusele selge alternatiiv lühiajaliseks n-ö riskivabaks raha paigutamiseks. Riikides, kus toimib arenenud jaeinvestori võlakirjaturg, on võlakirjainvesteeringud sageli üheks alternatiiviks hoiusele. Ekstreemseima näitena saab siin tuua Itaalia, kus elanike hoiused on vaid napid 30% suuremad kui investeeringud võlakirjadesse.