Kallas, Kraft, Lipstok – rääkige!

Äripäev leiab, et nüüd on ülim aeg toonastel Eesti Panga juhtivisikutel lõpetada jutt, et nad midagi ei mäleta, ning üles tunnistada, mis tegelikult toimus.

Riikliku VEB-fondi lugu ulatub pea 20 aasta tagusesse aega ning selles on püüdnud selgust saada peale rahast ilma jäänud ettevõtjate ka uurimisasutused, riigikontroll ja ajakirjandus. Ettevõtjad on käinud kohut riigiga, kes on otsustanud  VEB-fondiga võetud kohustustest ettevõtjate ees käed puhtaks pühkida.

Kui see habemega teema on ajalehetoimetustes üles kerkinud, tekitas see vanemates ajakirjanikes tüdimust, noorematele on see olnud lihtsalt üks arusaamatu lugu. Puhuti on teemasse süvenetud, aga küsimused jäid. Hiljuti selgus, et ka prokuratuuri käed jäid lühikeseks, sest võimalik kuritegu – kõne all oleva dokumendi võltsimine – on aegunud.

Sellist situatsiooni on asjaosalised ise ehk VEB-fondi vahendite kasutamist kontrolliva Eesti Panga toonased juhid püüdnud enda kasuks ära kasutada.Läinud sügisel väitis Eesti Panga tollane president Siim Kallas bravuurikalt, et see temaatika on rahvaluule. VEB-fondi nõukogu liige, rahandusminister 1994-1995 ja hilisem Eesti Panga president Andres Lipstok on kuulutanud:  „See on nii vana värk!” Peaminister Andus Ansip on lubanud selle peale mürki võtta, et tollane Eesti Pank ei ole midagi võltsinud. Jürgen Ligi on riigikogu ees nimetanud riigi kohtusse kaevanud sertifikaadiomanikke spekulantideks.

Selliste avaldustega on püütud rahast ilmajääjaid naeruvääristada ning loodetud asja unustustehõlma vajumisele. Ja võib-olla oleks asi ka nii läinud, kui tänagi oleksid Eesti Panga eesotsas juhid, kes eelistavad avalikkuse ees pimesikku mängida. Jaan Männik ja Ardo Hansson pidasid aga dokumendivõltsimise süüdistusi piisavalt tõsiseks, et algatada maja sees uurimine. See väärib tunnustust. Samuti prokuratuur, kes küll tõde välja ei selgitanud, kuid andis teada, et Eesti Pank võiks seda teha. Pärast seda oli Eesti Pangal ka raske öelda, et nad teema vastu huvi ei tunne.

Eesti Pank ei saa olla koht, kus eesmärk pühitseb abinõu, isegi kui venelasi üle kavaldades oleks ettevõtjate nõuete rahuldamiseks rohkem raha saanud. Liiatigi veel sellist nagu valeandmete esitamine.

Tänase info valguses tekib uuesti küsimus, kust õieti tuli idee Venemaale valeandmeid esitada. Kes otsustas sellise teo sobivuse üle? Kelle huvides seda tehti? Küsimuste teravik suundub Siim Kallasele ja Vahur Kraftile. Krafti eilne avaldus nendele küsimustele paraku ei vasta, rõhutab vaid, et riigivara vargust ei ole toimunud ja tema teadlikult valeandmeid esitanud ei ole. Kui mäng käiski üle Krafti pea, siis tuleb välja selgitada, siis ei olnud ta Eesti Panga asepresidendina oma ülesannete kõrgusel.

Autor: 1185-aripaev