Foorivalikud toidulaual

Europarlamendis hääletati valgusfoori  toidumärgistus maha ja seejuures märgiti korduvalt, et selle taga oli tootjate lobitöö. Ka Eestis on foorimärgistuse kohta vastakaid arvamusi ja  soovin siinkohal selgitada Eesti Toiduainetööstuse Liidu arvamust. Toiduainetes sisalduvate ainete märgistamine, seal hulgas soovituslike päevaste koguste GDA (Guideline Daily Amount) märkimine, ei ole midagi uut  ja tarbijaid arvestavad ja lugupidavad tootjad on samm sammult selles suunas liikumas. Eelmistest  aastatest alates on näiteks  Coca-Cola, Leiburi, Maagi, Põltsamaa Felixi, Tere, Fazeri, Wiru Õlle toodetel märgitud soovituslik päevane tarbimiskogus ehk GDA. Sarnase märgistuse kasutajaid tuleb aina juurde, sest teadlike tarbijate arv kasvab ning kindlasti tagab lisainfo pakendil tarbijate valikutes eelisolukorra. Märgistuse tutvustamist tarbijatele alustas Toiduliit teavituskampaaniaga eelmisel aastal, sel aastal on plaan sellega jätkata.

Täna kehtivale GDA-märgile peab tootja pakendile märkima mitu grammi sisaldab üks toiduportsjon rasva, küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola. Kilokalorites tuleb märkida portsjoni energiasisaldus. Nendele andmetele lisaks veel protsent, mis osutab sellele, kui suure osa üheks päevaks soovitatud toitaine- ja energiakogusest konkreetne toiduportsjon inimesele annab.

Mulle tundub, et selle märgistuse muutmine valgusfooriks paneb kliendi halvemasse olukorda. Kõik tarbijad, kellel on erivajadused, näiteks diabeetikud, peavad  siis usaldama suurt suhkrusisaldust kolmeks jagavat süsteemi. Mulle ja toiduliidule tegi muret ka asjaolu, et kui tootjad on alles õppimas GDA märgistust kasutama ja tarbijad seda informatsiooni lugema, siis miks peaks nii tähtsalt ja eluliselt olulist teemat muutma hakkama.

Iseenesest ei saa mööda minna ka ahvatlusest, mida valgusfoori märgistusviis tootjatele kaasa tooks. Kui senine täpne grammi ja protsendi märgistus oli ühtselt selge ja loogiline tootja jaoks, siis mängimine värvidega võib neis äratada soovi meeldida tarbijale rohkem ja viia toote koostised „roheliseks“, tuntuim näide on vast suhkruasendajate kasutamine.

Ükski Eestis toodetud toiduaine ei ole mürgine või inimese tervisele kahjulik. Oluline on tarbida mõistlikult ja kuigi see nõuab teadmisi ja suuremat pühendumist, annab GDA- märgistus võimaluse teha neid valikuid teadlikumalt. Ma tean, et šokolaad saaks foorivalgustuses hinnanguks punase turmtule, kuid siiski on see hurmav maiuspala ju tõeline nauding ning tume sokolaad ka kasulik.