Mihkel Männamaa: uus palgadirektiiv on äratuskell paljudele ettevõtetele

Kuu aega kehtinud uus palgadirektiiv on ettevõtted kahte leeri jaganud. Osale meeldivad läbipaistvamad palganumbrid, teised näevad uutes nõuetes eelkõige järjekordset bürokraatlikku kohustust.

Mikroettevõtjatelt ei tasu oodata ametijuhendite loomist ja võrreldavate töökohtade palkade hindamist, ütles väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa.

Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Ettevõtjad jälgivad enda sõnul juba praegu palgataset, niisiis ei raputa neid valitsuse ootamatu otsus lükata edasi Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv. Investori ja rahatarkuse edendaja Kristi Saare sõnul teeb see aga kahju nii töötajatele kui tööandjatele.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.