Meelis Niinepuu: Eesti kaitsehangete rabavad muinasjutud
Riik, kes nõuab kodanikelt aina suuremat vastutust ja korrektsust, ei suutnud ise mürsutehingutes täita isegi elementaarseid hügieeninõudeid, kirjutab ettevõtja Meelis Niinepuu.
milliste otsuste ja tegemata kontrollide tõttu jõudis kümnete miljonite eurone ettemaks väikese Itaalia ettevõtteni;
kuidas kommenteerivad Hanno Pevkur ja teised võtmeisikud küsimust, kes Dataseli Eesti riigile üldse soovitas.
(2 punkti)
Papa Carlol oli 2023. aastal suhteliselt kehv veiniaasta. Läinud siis mees kass Basilio juurde. See andnud talle peotäie kalapäid. “Sega naeltega ja külva viinapuuaeda!”
2024. aasta kevadel, ennäe imet, kandsid taimed viinamarjade asemel suurekaliibrilisi mürske. Need müüdi kõik eestlastele. Nii saigi 123 408eurose käibega Itaalia firmast 59 miljoni eurose käibega relvafirma.
Umbes nii võiks alata Eesti riigi kaitsehangete viimane muinasjutt.
Mida aasta edasi, seda rohkem suudavad Eesti ametnikud välja mõelda reegleid, määruseid, registreid, aruandeid ja tõendeid, millega kontrollida, kas kohalik inimene või ettevõtja on ikka piisavalt korralik ja usaldusväärne. Jääd majandusaasta aruandega hiljaks, unustad saata statistikaaruande või täidad mõne vormi valesti – riik leiab su üles ja trahvib.
Nii on riik õpetanud meile, et korrektsus on voorus ja normi tuleb täita.
Dataseli mürsutehing on rabav mitte ainult seetõttu, et mängus oli ligi 60 miljonit eurot meie kõigi ühiskondliku kokkuleppe raha – pingutame koos, et aidata Ukrainal sõda võita –, vaid seetõttu, et seesama riik, kes meilt vastutust nõuab, ei suutnud ise täita elementaarseid hügieeninõudeid.
Itaalia äriregistri avalike andmete järgi on “mürsufirma” töötajate arvuks märgitud praegu kaks inimest ja selle põhitegevuseks programmeerimine. Arvestades, kui osavalt Eesti ametnikud ümber sõrme keerati, kõlab see tegevusala isegi tabavamalt kui kaitsetööstus.
Euroopa prokuratuur võtab üle käimasoleva kriminaalmenetluse riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ja Dataseli vaheliste tehingute kontrollimiseks.
Riik, kes ehitas 25 aastat tagasi maailmale eeskujuks andmevahetuskihi, ei suuda oma audiitorile öelda, kus on üks oluline leping. Kahjuks on sellised mustrid korduvad ja äratuntavad ka teistes organisatsioonides, kirjutab info- ja dokumendihaldusplatvormi Webware'i tegevjuht Kert Valbet.
Kristen Michal ajab Martin Heremi kutsumisega kaitseministriks taga väga lühiajalist võitu, mille tasuvus pole sugugi kindel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.