Toomas Lepp: välistööjõud leevendab tööjõupuudust, aga ei päästa Eesti tööstust

Tänavuse aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk ulatus 2135 euroni, mis on 6,2% kõrgem kui aasta eest.

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael.

Kui arendusvastutus pannakse inimestele, kelle põhitöö on mujal, ei pruugi ideed kunagi teostuseni jõuda, leiab Hekoteki juht Margo Muzakko. “Selleks peaks olema eraldi meeskond, kes asjad ellu viib,” usub ta.

Erinevaid masinaid tootev Palmse Metall kasvatas müügitulu ning teenis ligi veerand miljonit eurot kasumit.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.