Mõnikord on targem paar sammu taganeda, kui jonnakalt vale teed mööda edasi minna. Eestis tähendaks see põlevkivi tagasitoomist põhiliseks energiaallikaks, kirjutab Eesti Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.
Eesti energiatuleviku kujundamisel on jõutud hetke, kus otsused tuleb teha täna, kohe ja targalt. See, kuhu Eesti liigub taastuvenergia direktiivi rakendamisel, ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid valik, mis määrab meie majandusliku ja keskkondliku suuna aastakümneteks.
Selles “Energiakooli” osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma.
Taastuvenergial on suur potentsiaal teha Balti riikides uut võidukäiku. Oluline osa sellest on hinnavahelepingud ehk CfDd, kirjutab European Energy Eesti turu arendusjuht Paulius Petrašiūnas.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.