Lembit Loo: kas Eesti on masinintellektimajanduseks valmis?
Masinintellekt on kujunemas majanduse uueks tugisambaks, mis hakkab ümber kujundama töö, juhtimise ja vastutuse tähendust. Küsimus on, kuidas me Eestis seda muutust juhime, kirjutab tehnoloogiaettevõtja Lembit Loo.
Kvantarvutid ei ole enam ainult teaduslaborite mängumaa – nende mõju ulatub juba praegu Wall Streeti tehnoloogiaettevõtete investeerimisotsustesse. Kuidas aga investorina saada osa sellest kuumast trendist?
Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Tehnoloogiahiidudest Suure seitsmiku aktsiad liiguvad reedel järsult nädala lõikes punase nädala poole. Investorid muutusid üha skeptilisemaks selle suhtes, kas tehisintellekti arengut seni iseloomustanud kõrged hinnangud ja kulutuste tasemed on jätkusuutlikud.
LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.