Villu Zirnask: riik värskendas ootusi Eesti Energiale, selle dokument on üsna mõttetu

Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastas esmaspäeval riigi esindajana Eesti Energia uuendatud omaniku ootused, riigifirma peab jõudma puhta tööstuseni varasema 2045. aasta asemel 2050. aastaks.

Estlink 2 tõstis esimesel poolaastal elektri hinda keskmiselt 2,2 s/kWh kohta, kuid viimasel neljal kuul on hinnad Baltikumis tänu taastuvenergiale järjest langenud.

Kuigi taastuvenergial põhinevad elektrienergia ostulepingud (PPA-d) on Euroopas kujunenud tavapäraseks vahendiks energiahindade stabiliseerimisel ja kliimaeesmärkide täitmisel, on nende kasutamine Eestis, Lätis ja Leedus endiselt marginaalne – eriti avalikus sektoris, kirjutab European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.

Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.