Kristjan Kirsimäe: bürokraatia maksab majandusele miljoneid, tehisaru aitab seda nõiaringi murda
Avaliku sektori robotiseerimine tehisintellekti abil pole ei düstoopiline „ametnike hävitusplaan“ ega roosamannaline sõnakõlks, vaid hädavajalik samm selleks, et Eesti säilitaks oma koha digitaalse innovatsiooni esirinnas, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Kristjan Kirsimäe.
TI-hüppel võivad õpilased hakata üksteist ja ka õpetajaid tehisaru kasutamisel aitama, rääkis TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak. "Ilmselgelt on meil väga palju nutikaid ja digiteadlikke noori, aga samal ajal jalutab Eestis ringi ka üks mütoloogiline tegelane, et me kõik oleme Eesti riigis meeletult digiteadlikud. Tegelikult see ei vasta tõele.“
Tehisaru puhul peavad üksikisikud, ettevõtted ja erakonnad hüppama juba kiirendavale rongile. Õnneks liigub see praegu veel niisuguse kiirusega, et hüppaja kaela ei murra, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtluses on oluline leida oma (eestlaslik?) koht globaalsetes väärtusahelates, tunnetades ja tundes megatrende, kirjutavad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtlusosakonna lektorid Taavi Tamberg ja Arvi Kuura Äripäeva essees.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.