Sander Danil: tollisõja majanduskahjud ei jää tulemata

Erakordse turbulentsi järel on üleilmsed aktsiaturud praeguseks juba ületamas aprilli alguse hinnataset. USA käivitatud globaalne kaubandussõda eskaleerus aprilli esimesel nädalal, mil president Donald Trump teatas suurtest tollidest, viies turud vabalangusse. Vaid mõni päev hiljem pani ta suurema osa uutest tollidest pausile, avades ukse läbirääkimisteks. Selle tulemusel esialgne paanika taandus ja turud asusid hoogsalt taastuma.

Rahustavad poliitilised signaalid Ühendriikidest võivad lähiajal riskivalmidust veelgi suurendada, kuid üleilmsele majandusele on tollisõda juba põhjustanud omajagu kahju. Tõenäoliselt kulub veel mitu kuud, enne kui selgub, kas USA-l õnnestub majanduslangust vältida.

Möödunud kuu tegid erakordseks turgude järsud liikumised mõlemas suunas. Pärast seda, kui Trump oli kuulutanud välja kõrged imporditollid, milliseid pole USAs nähtud alates eelmise sajandi algusest, tabas üleilmseid turge paaniline müügilaine.

S&P 500 aktsiaindeks kukkus paari päevaga üle 10%, olles veebruari keskel saavutatud tipptasemest langenud ligi 19%. See tähendab, et indeks jõudis nn karuturu piirile, milleks tavapäraselt loetakse üle 20% suurust langust. Mitmed teised USA indeksid – näiteks tehnoloogiafirmadest pungil Nasdaq 100 – jõudsidki juba karuturule.

Selleks ajaks olid märgid usalduskriisist USA poliitika suhtes kandunud üle ka võlakirja- ja valuutaturgudele, mis väljendus Ühendriikide riigivõlakirjade tootluse kasvus ning dollari nõrgenemises.

Märkimisväärne turbulents võlakirjaturul võis olla mõjuv põhjus, miks Trumpi meeskond pani riigipõhised tariifid pausile ja andis võimaluse läbirääkimisteks. See uudis tõi turule tohutu kergenduse, S&P 500 indeks hüppas 9. aprillil koguni 9,5%. Sarnast ühepäevast tõusu on selle indeksi puhul nähtud börsi ajaloos varem vaid mõned korrad.

Kuigi Trump kehtestas ulatuslikud tollimaksud kõigile kaubanduspartneritele, on uus poliitika eelkõige suunatud Hiina ohjeldamisele. Kaks suurriiki võitlevad nii majandusliku, tehnoloogilise kui ka sõjalise ülemvõimu pärast. Trumpi ärritab Hiina osakaalu kasv rahvusvahelises kaubanduses ja edu tehnoloogia arengus.