Advokaat: andmeleketele hakkavad järgnema kahjunõuded

Mida aeg edasi, seda rohkem on meie andmete – ja seejuures kõige tundlikumate andmete – sattumine soovimatutesse kätesse enam mitte lihtsalt hirmujutt, vaid reaalsus. Eesti Ekspress kirjutas, kuidas omavalitsuste kodulehtede dokumendiregistrites olid avalikult kättesaadavad inimeste äärmiselt isiklikke andmeid sisaldavad dokumendid. Delfi kirjutas, kuidas Tallinna linna dokumendiregistris oli avalikult kättesaadav lapsevanema murelik kiri oma lapse erivajaduste tugimeetmete kohta.

Need ei ole erandlikud andmelekke juhtumid. Ei pea kaevuma kaugesse minevikku, et leida kajastusi sellest, kuidas ootamatult on lekkinud inimeste e-posti aadressid, ostuajalugu või terviseandmed või kuidas kellegi kohta on tehtud uudishimupäringuid (näiteks surfatud patsiendi haigusloos). Korduvad andmelekked on kujunemas osaks igapäevasest normaalsusest.

Pea iga sammuga, ükskõik kui argisega, jätame maha ja jagame välja enda isikuandmeid. Käime toidupoes ja registreerime kliendikaardi. Poel on teada meie toitumisharjumused, kui tihti hambaharja vahetame ja millal sõbrad külas käivad. 24/7 on taskus mobiiltelefon, mida kasutades nõustume küpsistega, mis koguvad kokku meie eelistused ning kuvavad igaühe veebitegevuse põhjal erinevaid reklaame.

Kui palju keskmine inimene aga selle peale mõtleb? Küllap mitte eriti palju, kui üldse. Tarbija usaldab, et mida tundlikumad andmed, seda tugevamalt neid kaitstakse.

Ettevõtetele on isikuandmed olulised, sest nende abil saab tarbijale pakkuda paremat, isiklikumat ja odavamat teenust või toodet. Riigil on vaja andmeid avalike ülesannete täitmiseks. Ent vaevalt on kellelgi huvi sattuda üleriigilise päevalehe esilehele uudisega, kuidas tema andmebaasidest on lekkinud inimeste andmed ja et andmekaitse inspektsioon (AKI) on tema suhtes algatanud järelevalvemenetluse.