• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,96
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,96
  • 13.04.25, 13:00

Olav Kersen: 800 meest ootab juhiseid ja väljaõpet, et panustada laiapindsesse riigikaitsesse

Praegu on õige aeg kogu asendusteenistuse süsteem uuesti läbi mõelda ja muuta see hästi korraldatud osaks laiapindsest riigikaitsest, kirjutab Olav Kersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Olav Kersen.
  • Olav Kersen.
  • Foto: Erakogu
Eestis on üle 800 mehe, kes on läbinud asendusteenistuse ning määratud reservi, kuid kellele ei ole ühtegi reservõppekogunemist ega väljaõpet korraldatud. Kui Eestis peaks puhkema kriisiolukord, siis pole neil selget rolli ega ajakohaseid teadmisi, kuidas endises asendusteenistuskohas või laiemalt ühiskonnas tuge pakkuda.
Kõlbelistel või usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldumine ei vabasta riigikaitses osalemisest ning igaühel on põhiseaduslik kohustus sellesse panustada. Enamus asendusteenistuse valinutest ei ole kaitseväekohustuse vältijad, vaid on teinud teadliku otsuse teenida Eesti riiki muul moel. Seda siiani kasutamata jäetud potentsiaali võiks ressursina paremini rakendada.
Asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu kaitseväeteenistusse ning 12 kuu pikkust asendusteenistust, mille jooksul makstase igakuist alampalka, on võimalik läbida päästeasutuses, haiglas, kaitseväe töö- või teenistuskohas, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, mõne sotsiaalteenuse osutaja juures või õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid. Väljaõppe eest vastutab asendusteenistuskoht, kuid mingit ühtset baasväljaõpet asendusteenistujatele siiani korraldatud pole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuigi reservasendusteenistus on seaduse järgi eksisteerinud juba 2023. aastast, siis kaks aastat hiljem pole ükski asendusteenistuja veel reservasendusteenistuses osalenud.
Asendusteenistuse süsteemne korraldamine
Eesti kaitsevõime prioriteet on kaitseväeteenistus, kuid mõistlik oleks süsteemsemalt korraldada ka asendusteenistust, kui lasta sel olla vaid seaduses kirjas olev formaalsus. Igal aastal saab Kaitseressursside Amet (KRA) üle saja avalduse kaitseväeteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, kuid seda võimaldatakse vaid 40-80 mehele. Seda ilmselt nii piisavate usuliste ja kõlbeliste põhjuste puudumise tulemusel, aga ka rahaliste vahendite nappusest tulenevalt. Asendusteenistujatele maksab igakuist toetust KRA.
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 rõhutab vajadust parandada kriisiennetuseks ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkust ning pakub abinõuna välja igaühe panuse suurendamist ja oskuste parandamist, mitmekesisemat ja süsteemsemat ennetustööd ning kogukonna, võrgustike ja koostöö olulisust. Täpselt seda abinõud saaks asendusteenistujad täita, sest erinevalt vabatahtlikest saab neid seadusest tulenevalt rakendada ühe aasta jooksul, täistööaja mahus ja hiljem ka reservis.
2023. aastal avaldati Sisekaitsekadeemias analüüs “Asendusteenistuse rakendamine Eesti kaitse- ja kriisivõimekuse eesmärkidesse”. Toetudes seal väljatoodule, maalin pildi, milline võiks lähitulevikus välja näha asendusteenistus laiapindse riigikaitse osana.
Asendusteenistujatel on paigas baasväljaõpe, mis aitab neil mõista enda rolli ja ülesandeid teenistuskohas ning kriisiolukorras oma kogukonnas. Teenistuskoht annab küll teadmised ja oskused tööülesannetega toimetulekuks, kuid baasväljaõpe annab sama elanikkonnakaitse kontekstis. Nii nagu Norras, Soomes või Taiwanis, saavad Eesti asendusteenistujad baasväljaõppe ja vastavalt teenistuskoha valdkonnale meditsiini baaskursuse, sihtmärkide õppe, avaliku kaitse mobilisatsioon või muu vajaliku tsiviilkaitselise õppe.
Enam ei jää igal aastal mitu tuhat kutsealust aja- ja asendusteenistusest eemale, sest leevendatud on asendusteenistujate tervisenõudeid. Tervisetakistustega, kuid vähemalt osalise töövõimega kutsealused saavad sobivusel läbida oma asendusteenistust näiteks sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Riigikaitselisest väljaõppest saab igal aastal osa aina enam inimesi ning Eesti kaitse- ja kriisivõimekus suureneb. Ühtlasi väheneb abikäte puudus sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Reservasendusteenistus hoiab oskusi

Artikkel jätkub pärast reklaami

Gümnasistid ja kutseõppurid saavad riigikaitseõpetuses rohkem teada asendusteenistusest ning saavad läbi töövarjutamise selle sisuga tutvuda. Asendusteenistuse läbinud noored saavad väärtusliku töökogemuse, mis aitab neil edaspidi tööturul ja haridusvalikute tegemisel. Asendusteenistuse läbinud noored teavad oma rolli ja tunnetavad oma panust Eesti riigikaitses.
Asendusteenistuse läbinud osalevad iga paari aasta tagant reservasendusteenistuses, et hoida oma oskusi ja teadmisi ajakohastena. Vastavalt teenistuskohale saab valida baasõppe erinevate moodulite vahel. Teenistuskoht ühendab väljaõppe kogu asutuse kriisiplaanide läbi mängimisega. Reservasendusteenistusel osalemist hüvitab vähemalt teatud mahus riik ning selle läbiviimine ei sõltu ainult teenistuskoha initsiatiivist, vaid on süsteemselt planeeritud ja korraldatud.
Suurte riigikaitse investeeringute tuules on praegu õige aeg läbi mõelda kogu asendusteenistuse süsteem ning muuta see hästi korraldatud osaks laiapindsest riigikaitsest. Asendusteenistus ei nõrgesta kaitseväeteenistust ega röövi sealt ajateenijaid, vaid lisab mehi, kes tahavad ja oskavad Eesti riigikaitsesse panustada ka väljaspool Kaitseväge. Selliselt saaksime me igal aastal juurde sadu kaitsetahtega inimesi, kes kriisiolukorras on oma kogukonna tugisambad.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Arvamused
  • 08.04.25, 11:30
Siret Ulp: üksi pusides kaugele ei jõua, tõhusaks õppimiseks on vaja kogukonna tuge
Kui tahame, et Eesti oleks edukas, peame tagama, et ükski laps ei jääks maha lihtsalt seetõttu, et tal polnud võimalust küsida õigeid küsimusi, kirjutab Siret Ulp arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 13.04.25, 11:00
Taavi Tammoja: kuidas teha Eestist talentide ja rikkuse magnet
Meelitame soodsa maksukeskkonnaga Eestisse 10 000 rikast maksumaksjat, kes panustaks kokku miljardi euro ulatuses tulumaksu, ning elavdaks majandust tarbimisega, kirjutab Taavi Tammoja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 08.04.25, 10:30
Triinu Soikmets: edukas Eesti kasvab rohujuurest
Edukas Eesti on solidaarne ja empaatiline iga selle liikmega, kirjutab Triinu Soikmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 13.04.25, 06:00
Toivo Tomingas: müüme põlevkivijaamad ukrainlastele
Eesti peaks Narvas asuvad elektrijaamad Ukrainale maha müüma, kirjutab Toivo Tomingas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:17
Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele