Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.

- Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
- Foto: Liis Treimann
Kuidas saab eestlane rikkaks? Muidugi nii, et paneb robotid ja muud targad masinad enda heaks nutikalt tööle, nagu rootslane või sakslane. Äsja jaotati selle jaoks Eesti ettevõtjatele üle 50 miljoni euro Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Viimane ots on isegi alles jagamisel, kuid plaanid on valdavalt juba tehtud. Kuid kas Eesti tööstus on nüüd Skandinaaviale tehnoloogiliselt järgi jõudnud? Paraku veel mitte, kuigi potentsiaali jätkuvalt on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Koolis B-võõrkeele tundidesse investeeritud aja ja energia võiks kulutada programmeerimisele, kirjutab Siim Pari arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sellest, kas tööstus saab taas jalad alla, sõltub suuresti riigi ja rahva kindlustunne, mida valitsus meile anda lubab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova sõnul muutus tehisintellekt 2023. aastal laiemale üldsusele kättesaadavamaks ja ka Nõo otsustas, et tehisintellekti oma tootmises ära kasutada.
Digieksperdid näevad turul positiivseid signaale ettevõtete olukorra paranemisest.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.