Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Üldistades saab öelda, et Lääne-Virumaal on omavalitsused ettevõtjasõbralikud, lausus erinevatesse Eesti piirkondadesse kauplusi rajanud ja sellega kaasneva bürokraatiaga kokku puutunud OG Elektra omanik Oleg Gross.
Arvestades hääleka vähemuse kasvanud võimalusi mõjutada avaliku arvamuse protsesse ja seeläbi suunata otsuseid, tuleb võimalik fosfaatkivimi (fosforiidi) kaevandamine Eestis toestada faktidel põhineva argumentatsiooniga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.