Eestis ei ole jätkuvalt võimalik saada ettevõtluseks vajalikke lubasid mõistliku ajaga. Nii jääme me ilma miljoni- ja isegi miljardiinvesteeringutest, nagu värske näide tõestab, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Just praegu määratakse ettevõtetes plaane tehes ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma. Kummagi stsenaariumi teostumisel on oma roll poliitikute otsustel, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.
Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.