Tõnu Mertsina: kliimaeesmärkide täitmine on vajalik, aga konkurentsivõime ei tohi väheneda

Tuleviku majandus on madala keskkonnajäljega ja tugineb uutele tehnoloogiatele. Visioon on küll paigas, aga tegevused ei järgne, sest ametnikud ei julge riskida, tõdes riskikapitalifondi 2C Ventures partner ja kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.

Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika karmistub. Pangad nõuavad ettevõtetelt üha rohkem kliimariskide teadvustamist ja maandamist. Kes kaasa ei tule, seisab silmitsi suuremate finantsriskide, turuväärtuse languse ja võimalike trahvidega, kirjutab SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.

Rimi jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats rääkis, et eestlased on suutnud kestlikkuse ja innovatsiooni ühendada. Saabuv kestlikkusaruandluse kohustus suurendab küll bürokraatia hulka, aga pakub ka kasvuvõimalusi, märkis ta.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.