João Lopes Marques: nutitelefonide keelamise laine paneb e-Eesti proovile

Kuidas seda vastuolu lahendada? Võib-olla korraldada rahvusvaheline konverents teemal "Laste tervislik kognitiivne areng tuleviku digiväljakutsete kontekstis" ja kutsuda sinna esinema selle valdkonna tippeksperdid?

See oleks ka maailma mastaabis esinduslik foorum, sest teema on ülioluline, eriti ELi riikidele, kes on selles küsimuses killustunud ja kellel puudub selge doktriin.

Probleemi tundus tunnistavat möödunud aasta juulis ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes on õppinud meditsiini ja töötanud günekoloogiaosakonnas: "Me näeme üha rohkem teateid selle kohta, mida nimetatakse vaimse tervise kriisiks. Korraldame kõigi aegade esimese üleeuroopalise uuringu sotsiaalmeedia mõju kohta noorte heaolule. Me võlgneme seda noortele."

Brüsseli eurokraadid jooksevad taas lahkuvale rongile järele, eriti võrreldes näiteks UNESCOga, mille seisukoht on selge: nutitelefonidel on koht koolis ainult siis, kui nad selgelt toetavad õppimist.

Sellistes riikides nagu Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Holland, mille hariduspoliitika on olnud rangem, piiratakse nutiseadmete kasutamist klassiruumides, eriti algkoolides. Saksamaal, Portugalis, Poolas ja Taanis tunnistavad ametivõimud vaimse tervise probleeme, kuid on jätnud koolidele vabaduse otsustada, kas ja millal nutitelefonid koolis keelata.

Sellised riigid nagu Soome ja Rootsi valmistavad hetkel ette õigusakte nutiseadmete kasutuse keelamiseks koolides, kuid püüavad samas leida tasakaalu, tunnistades, et digitehnoloogia mittereguleeritud kasutusel hariduses on nii eeliseid kui ka ohte.