„Maailm muutub, mina olen muutunud, aga olümpia elab“
Pariisis alanud suveolümpiamängud on juba pakkunud aruteluainet, tekitanud vaidlusi ja emotsioone. Eesti spordiajakirjanduse grand old man Tiit Karuks, kellele olümpia on endiselt „pidu temas eneses“, arutleb, mis paneb ka moodsa aja inimese olümpiat jälgima ja väärtustama.
Kui suurelt mõjutavad 2024. aasta olümpiamängud majanduselu, millise jälje jätavad need infrastruktuurile ja turismile? Freedom24 toob välja Limoges’i ülikooli õigus- ja spordiökonoomika keskuses läbiviidud uuringu, mis ülaltoodud küsimustele vastused annab.
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Euroopas pole jalgpalliklubi, kes lõppenud EMi kõlavaima nime Lamine Yamali eest miljardi lauale laoks. Kuid ostja võib siiski olemas olla ja sellel võib olla juba tunduvalt laiem mõju, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must Äripäeva essees.
Valimiskampaania on täies hoos, ent üks USA presidendiks pürgija peab muutma oma keskset sõnumit, samal ajal kui teine korjas enneolematu hulga sõjakassat. Lisaks: Ungari palub Brüsseli sekkumist, ajaloo kalleim tarkvarauuendus ja muidugi olümpiamängud.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.