Soojad ilmad tõid tänavu varakult kinnisvaramüüjatele võimaluse põhjendada turu jätkuvalt leigust kurnava suveleitsakuga. Ehitajad panustavad kaitserajatistele ja raudteele, kuid valmistuvad pikemaks töönappuseks.
Kuigi kinnisvaraturult paistab kevadele omaselt märke elavnemisest, ei hellita turuosalised lootust, et algamas on kiire taastumine. Langenud on ka üürihinnad ning pikas plaanis hirmutavad investorit nii sõjahirm kui välismaalaste lahkumine.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Kirde-Eesti kinnisvaraturg erineb mitmes punktis pealinna omast, samas on Narvas laenuga ostetud ja välja üüritud korteril suurem tasuvus, leidsid asjatundjad kinnisvarakonverentsil. Piirilinnas varem tegutsenud venelaste asemel on aga tekkinud ostjad-investorid Soomest.
„Kinnisvaraprotsesside ebaefektiivsus sai mu olemuse jaoks vastuoluliseks ja sealt tulenevalt hakkas draiv ka langema,“ paljastab Arco Vara lahkuv juht Miko Niinemäe.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.