Aku Sorainen: 1,6 miljardit on alles algus, kehtestame riigikaitsemaksu

Oli aeg, mil Eesti poliitikutel oli selge ja inspireeriv visioon tuleviku kohta: saavutada iseseisvus, jõukus ja digitaliseeritus ning liituda Euroopa Liidu ja NATOga. Kui need eesmärgid saavutati, tekkis visioonipuudus. Maslow’ vajaduste hierarhiale tuginedes – kui esmased vajadused nagu toit, turvalisus ja kuulumine (EL ja NATO) on rahuldatud, siis järgnevad prestiiž, tähelepanuvajadus ja eneseteostus.

Paraku tundub, et liiga paljud poliitikud keskenduvad täna nendele viimastele.

Ühise ja ühendava visiooni puudumine on Eestis loonud kummalise ning kahjuks juba tüüpilise patiseisu. Asjatundjad ütlevad, mida on vaja teha riigi tuleviku kindlustamiseks, kuid poliitikud kas ignoreerivad neid või on otsustusvõimetud.

Ei piisa sellest, et tööealistele makstakse välja nende seni kogutud teise samba pension, mis koos energiakriisiga tõstis meil inflatsiooni Euroopa tippu ja jätab suure osa tänastest tööealistest ilma mõistliku pensionita. See on nagu kõva pakasega püksi pissimine. Nüüd liigume suunas, kus inimesed jäävad ilma ka turvatundest. Maslow’ järgi on prestiiži ja eneseteostuse otsimine olulised alles siis, kui turvalisus ja toit on tagatud. Kahjuks õõnestame hetkel neid kõige primaarsemaid vajadusi.