Martin Veltmann: suur raha ärgu olgu ainus eesmärk

Enne edukaks saamist tuleb edukus endale defineerida. Sportlasel tuleb olla teistest kiirem, parem, tugevam ja talle riputatakse kuldmedal kaela. Väiksem ettevõtja saab tunda end edukana, kui tulu on miljon eurot aastas. Samas Bill Gates ja Warren Buffett ei võtaks ilmselt sellist numbrit eriti tõsiselt. Kõik sõltub, milline eesmärk endale seada ja kuhu poole püüelda ning milline on lähtepunkt.

Maailm koosneb ainest ja energiast, mis ei kao ega haihtu vaid, muutub ühest olekust teise. Iga inimene peaks elama mõtestatult ja tegelema asjadega, mis meeldivad ja inspireerivad, sealjuures leidma elueesmärgi. Inimene peaks seadma sihiks rahulolu sellega, mis tal on, aga samas pürgima kogu aeg paremuse poole, muidu ei toimuks inimkonna ega isiklikku arengut.

Asjadele ja tegevustele tuleb tekitada väärtuse kasv. Võtame näiteks puunoti ja vestame sellest midagi tarvilikku. Samas võime kasutada ka tükikest savi ja sellest taldriku, tassi või hoopiski kannu voolida. Raadiodiktor kasutab näiteks enda häält tarkade sõnumite edastamiseks, teadlane mõistust.

Eelnevatest näidetest nähtub, et kui rakendada spetsiifilisi erialaseid oskusi, saab väärtuse kasvust teenida suuremat tulu, kui saaks ainult toorainet müües. Sarnaseid näiteid võib rakendada ükskõik millises valdkonnas, sealjuures infotehnoloogias ja teistes kõrget intellektuaalsust nõudvatel aladel.

Toodete-teenuste loomine ja erinevad tegevused saavad alguse ideest, kui olete võimeline midagi vaimusilmas ette kujutama ja suudate selle ka teoks teha. Proovige ja te veendute selles ise. Iseasi, kas kõiki neid tooteid ja teenuseid, mis tänapäeva tarbimisühiskonnas meile ette söödetakse, on üldse vaja.

Lisaks on võimalus luua lisandväärtust, kui pakkuda mõnes teises vormis oma oskusi ja teadmisi, mis lõpuks taanduvad mingile kindlale ajakulule, ning hiljem saab selle eest väärilist tasu küsida. Peame muutma midagi paremaks või andma kasulikku infot õigel hetkel ja just sellele, kellel seda vaja on, alles siis saab midagi vastu küsida.

Eskimole jäätist müüa pole just eriti jätkusuutlik, aga kõrbes janusele vee müük võib olla väga tulutoov. Sealjuures tuleb asjad lõpuni teha ja ära vormistada, samuti nagu lause lõppu käib alati lauselõpumärk.

Suurima edu toob asjade tegevuste või süsteemide välja mõtlemine, millest inimkond ei osanud undki näha. 200 aastat tagasi ei osanud keegi aimatagi, et inimesed kasutavad nutitelefone või käivad mitu korda aastas soojal maal reisimas ning kasutavad selleks lennukit. Rääkimata Kuul käimisest.

Elamiseks ja elus püsimiseks on inimestel tegelikult väga vähe vaja – söök, jook, magamine ja järglaste saamine. Ükskõik milles edukaks saamiseks tuleks lõpetada arutu raiskamine. Meenutagem, et aeg on meie kõige väärtuslikum ressurss.

Arutute tegevuste tegemine ei muuda teid edukaks, vaid vastupidi. Niisama tähtis on hea tervis ja tervelt elatud aastad. Mitte ühtegi tööd ega tegevust ei tohiks teha ainult sellepärast, et hiljem suurt raha sisse kasseerida.

Elu on selleks liiga lühike, et teha asju, mis ei meeldi ja mis viivad sisemisse kriisi, kuigi saadav tulu võib olla silmipimestav. Vaadates ringi, siis meie ümber võiks olla oluliselt rohkem särasilmseid inimesi, kes teevad seda, mis südamest meeldib, ja samas toob see ka leiva lauale.