• OMX Baltic0,34%317,43
  • OMX Riga−0,44%994,94
  • OMX Tallinn−0,05%2 239,64
  • OMX Vilnius0,33%1 491,99
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1001,79%10 829,21
  • Nikkei 225−0,44%61 913,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,06
  • OMX Baltic0,34%317,43
  • OMX Riga−0,44%994,94
  • OMX Tallinn−0,05%2 239,64
  • OMX Vilnius0,33%1 491,99
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1001,79%10 829,21
  • Nikkei 225−0,44%61 913,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,06
Töötuse ja tööjõupuuduse probleemi saaks lahendada Tallinnasse riiklike üürimajade ehitamisega, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mark Gerassimenko: teeme Lasnamäe suuremaks!
  • Foto: Erakogu
Kuigi registreeritud töötuse määr on tõusnud kardetust vähem ning silmapiiril terendab juba järkjärguline töötuse vähenemine, siis mõnedes maakondades on olukord roosilisest kaugel. Õnneks on sellele probleemile lahendus olemas: tuleb aidata töötutel kolida sinna, kus on vabu töökohti!
27. märtsi seisuga oli töötukassas registreeritud 55 135 töötut. Teisisõnu oli töötuse määraks Eestis kaheksa protsenti. Ent maakonniti see number erineb. Kui suurtes keskustes nagu Tartumaa ja Harjumaa on töötuse määr üleriigilisest madalam (vastavalt 6,8 ja 7,4 protsenti), siis kahes maakonnas ületab see nukralt sümboolse 10 protsendi piiri.
Konkreetsemalt on töötuse määraks Valgamaal 10,1 protsenti ja Ida-Virumaal lausa 13,8 protsenti. Kusjuures Ida-Viru näitaja võib lähiajal veelgi kasvada, sest põlevkivienergeetika loomulik ja pikas plaanis vältimatu, kuid vinduv lõpp on juba toomas kaasa koondamisi näiteks Ida-Virumaa kaevandustes.
Tegelikult on siin olemas lihtne lahendus: tuleb ehitada üürimaju, ning mitte ainult maapiirkondades ja väikelinnades, vaid ennekõike Tallinnas. Piltlikult öeldes tuleb pikendada Lasnamäed mitmekümne suure kortermaja võrra ning aidata sinna kolida töötutel Narvast ja Kohtla-Järvelt!
Tegemist poleks pelgalt heategevusega. Üürimaju rajades võiks seada nendes elukoha taotlejatele lihtsa, kuid kindla tingimuse: korteri saamiseks peab inimesel olema tööle asumise ettepanek Tallinna või pealinna ümbritsevate valdade mõnelt tööandjalt või töötukassa kinnitus, et inimene otsib aktiivselt tööd Tallinnas.
Selliste üürimajade üürihinnad võiksid olla turu üürihindadest madalamad, ideaalis toimides mittetulunduslikel või lausa riigi subsideeritud alustel. Et maksimeerida skeemi kaudu Tallinna tööle suunatud inimeste arvu, võiks üürimaja pakutav üürileping kehtida mitte rohkem kui viis aastat. Loodetavasti suudab inimene selle ajaga edeneda karjääriredelil piisavalt, et leida endale taskukohase üürihinnaga kinnisvara juba eraturult.
Väidan, et sellisel viisil inimeste mobiilsuse subsideerimine tööotsingutel aitaks tegelikult riigi raha säästa, sest praegugi maksame me Ida-Viru või Valgamaa pikaajalistele töötutele küll näruseid, kuid mitte olematuid sotsiaaltoetusi. Maksame kinni nende täiend- ja ümberõppe, maksame kinni ka keeleõppe, kuid kasu sellest on pahatihti vähe, sest äsja koolitatud inimesele pole kodumaakonna tööandjal lihtsalt tööd pakkuda! Samal ajal kannatab Tallinna tööandja tööjõupuuduse all.
Tegelikult peaksime piirkondliku töötuse ja piirkondliku tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks lihtsalt soodustama inimeste mobiilsust töö otsimisel. Jah, siin abiks on ka kiiremate ühenduste ehitamine nagu raudtee elektrifitseerimine. Ometi oleks naiivne arvata, et Narva või Valga inimene käiks iga päev Tallinnas tööl – ajakulu oleks liiga suur.
Seetõttu peaks mobiilsust täiendama ka kättesaadava kinnisvara pakkumisega tööotsijatele. Aidates töötutel kolida sinna, kus töökohad asuvad, suurendame tööhõivet, vähendame piirkondlikku töötust ning kasvatame ka Eesti SKP-d.

Seotud lood

Arvamused
  • 05.04.24, 15:00
Avo Blankin: Aidu fenomen ehk mõtleme kastist välja!
Oleme oma mõtteviisi orjad, kes ei suvatse muutustega kaasas käia. Või ei oska neid ei märgata, et oma vajadusi rahuldada, kirjutab endine kohtlajärvelane Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 05.04.24, 16:30
Joonas Laks: automaksu asemel tulgu liikuvusmaks
Auto-, ummiku-, tõuksi- ja raskeveokimaksu asemel kehtestame ühe üldise liikuvusmaksu, pakub Joonas Laks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 04.04.24, 17:30
Marina Cherniakov: kolm sammu, et tuua noored õpetajad koolidesse
Noorte õpetajate kooli toomiseks on vaja muuta amet atraktiivsemaks, säilitada nende töörõõm ja anda toeks tehisintellekt, kirjutab Marina Cherniakov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.26, 13:29
Kas kallim rahastus võib olla ettevõttele kasulikum kui odav laen? Võib küll
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.6%
13.9%
10.5%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele